Edulugu

Ӱ Ülikooli Ühe Minuti Loeng - juba kümneaastane!

Sel kevadel jõudis märkamatult kätte hetk, kus Ӱ Ülikooli päris omal videosarjal “Ühe Minuti Loengul” täitus väärikas kümme aastat. Üle miljoni vaatamise. Sajad tublid esinejad ja põnevad teemad! Ja üks lugu, kuidas see kõik alguse sai.

Minutiloengu filmimiskoosolek. Keskel näha Airi Kaunissaare ja Indrek Treufeld

Kummastav on minutilioengu kümnendijuubel kasvõi sellepärast, et algselt väga pisikene projekt on nii kaua vastu pidanud. Järgnevalt said kirja ainult mõned eredatest hetkedest, kuidas sari sündis, kasvas ja kõndima hakkas.

Mõte teha ülikoolile päris oma sari sündis kogemata. Parajasti olid teoksil

pikemad mõttetalgud Ӱ Ülikooli TV loomise üle. TLÜ TV loomegruppi kuulusid mitmed värvikad isikud, sealhulgas nii teleõppejõudude kui tudengite esindajad, aga ka ülikooli kommunikatsioonitöötajad. TLÜ teleajakirjanduse õppejõud Indrek Treufeld avaldas ühe koosoleku lõpul särava tõe – tulevikus on maailm lühikeste videoklippide päralt. Mõte tundus nii kummastav, et esimestele videoklippidele sai uue aja teadustaja kohe appi palutud. Operaatoriks oli Kristjan Madalvee ja toimetajaks allkirjutanu, kes me kõik sel ajal ülikoolis töötasime. 

Kristjan Madalvee ja Aire Kaunissaare

Indrek käis ja andis nõu ühel salvestusel, siis teisel.. ja jäigi käima, kohe päris mitmeks aastaks. Sarja formaat ajas veidi muutus ja vahepeal tekkis mõte video algusesse lisada tuntud küsija. Mõte oli ikka sama – tutvustada sarja abil avalikkusele TLÜ teadlasi ning teha teadusteemad avalikkusele apetiitseks.

Vahepeal jõudis Indrek ka küsija rollis olla, samuti ka ühe minutiloengu sisse lugeda:1 Minuti Loeng - Kuidas tehakse fakte? (Indrek Treufeldt) | Ӱ Ülikool (tlu.ee)

Tänane küsija on meil Piret Järvis-Milder, kelle küsimused on alati väga asjalikult, kuid samas paeluvad.

Kuidas on sari nii kaua vastu pidanud? 

Rando Tuvikene läbi kaameraSarja pikaealisuse eest tuleb tänada eelkõige kõiki neid vahvaid Ӱ Ülikooli teadlasi, kes sarjas on läbi aegade esinemas käinud. Kõige esimest klippi Rando Tuvikesega tegime vist oma paar tundi ja klipp ise oli ka meeldejääv: 1 Minuti Loeng - Rando Tuvikene (Osa 1) | Ӱ Ülikool (tlu.ee).

Eraldi tahaksime tänada meie tublisid ökolooge, kes toonase instituudi juhi Mihkel Kanguri algatusel ja julgustusel usinasti sarjast osa võtsid. Isegi nii, et ühel suvel käisime põnevaid klippe Saaremaa “Pisa torni” juures filmimas: 1 Minuti Loeng: miks ei tohi maja rajada otse rannajoonele? (Hannes Tõnisson) | Ӱ Ülikool (tlu.ee).

Ja muidugi oli algusaegade üks publikumagneteid Kristjan Port, kelle nimel on jätkuvalt kõige rohkem tehtud minutiloenguid (viis) ja ka YouTube andmetel kõige vaadatum loeng. Kristjani videot “Istumine tapab”, millel on 52 000 vaatamist, jagasid Delfi ja erinevad meediakanalid usinasti ning ootamatult hakkas Terevisioon huvi tundma, kas ülikool ei tahaks oma lühikesi klippe teles avaldada. Muidugi avaldasime! Ning sellele järgnesid nii teaduse populariseerimise kui ka näiteks “Selge sõna” auhinnad.

Valik pilte minutiloengute kaadri tagant: Piret Järvis-Mildre ja kass, Airi Kaunissaare beebiga süles, Kristjan Madalvee lasteaias filmimas mängivaid lapsi

 

Kuhu on minutiloengud jõudnud?

Tänapäeval on minutiloengutel oma kindel koht vaatajate teadvuses. Novaator on avaldanud minutiloenguid juba üheksa aastat ja on jätkuvalt nende näitamisest huvitatud. Saatesarja menu nende kanalil tõendavad kasvõi vaatajanumbrid, mida saab vaadata enam-vähem aegade algusest pärineva statistika põhjal 241 minutiloengu kohta. Need numbrid näitavad, et TLÜ lühiloenguid on Novaatori portaalis praeguseks kokku vaadatud 581 000 korda!

Sealjuures vaatajate lemmikud on:

Teadlane seletab, miks Eesti õpilastel silmad ei sära ()
Teadlane selgitab: kas molutamine teeb targaks? ()
Teadlane selgitab, kuidas sport tervist kahjustab ()
Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? ()
Minutiloeng: miks tuleb vanad e-kirjad kustutada? ()

Liidame siia veel esimesed tõusuaastad, aastatepikkuse avaldamise Terevisioonis ja YouTube’is ning saame kokku, et üle miljoni vaatamise on see väike armas sari kümne aasta jooksul küll välja teeninud. Seda numbrit perspektiivi pannes tuleb tõdeda, et keskmiselt on iga eestlane sarja ühe korra näinud.

Minutiloengute tiim tervitab ja tänab väga kõiki esinejaid, panustajaid, kaasamõtlejaid, abilisi, saatejuhte. Tänavu on ülikooli teaduskommunikatsiooni peaspetsialisti Silvia-Kristiin Kase algatusel minutiloengutel pealegi veel üks väärikas eesmärk, tutvustada meie oma teadlaste abil eestlastele ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärke. Ja just seda me teemegi! Püsige lainel! Ja ootame aga lahkesti nii mõtteid uute minutiloengute osas kui ka minutiloengu sarjas esinejana kaasa lööma!

Minutiloengute kaadritagused pildid: Joonas Plaan vabaõhumuuseumis filmimisel, Indrek Treufeld tutvumas inimskeleti maketiga

Kristjan Port: lühivorm teenib tõsisema sisuga sõnumite jagamist

Kristjan Port Pidasin kohe alguses minutiloengu ideed üllatavalt värskeks ja peavoolust ees olevaks. Inimestele pole aega juurde tulnu, ent kõik soovivad tema tähelepanu. Minutiloeng peab olema üks täpne löök. Seda heas mõttes ja hüvelisel eesmärgil, aga mitte (hinge) valu vältides. Koormatud tähelepanu kallutab vastu võtma meelelahutust. Ignoreerides, et senine areng ei rajane meelelahutusele vaid jagatud teadmistele ja ideedele. Antud mõttes teenib lühivorm just tõsisema sisuga sõnumite jagamist. 
Lühivorm ei ole siiski lihtne. Meenub Blaise Pascal, kes kirjutas kunagi kolleegile saadetud kirja lõpus vabandavalt, et ei jõudnud aja puudusel lühemalt kirjutada. Mõtte puhastamine vajab tööd.

Tunnistan tänaseni kestvat üllatust. Arvasin, et minutike sõnumit ei pea kaua vastu. Ent kohtan siiani inimesi kes on loenguid hiljuti vaadanud.