FEWL üritused
Siit lehelt leiab infot projekti "Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine" ürituste kohta.
FEWL lõppseminar 19. novembril 2025 Brüsselis
19. novembril 2025 toimus FEWL (formaalhariduse ja töökohalõppe uuringute edendamise) projekti lõpuseminar Brüsselis Eesti Euroopa Liidu alalises esinduses, mille organiseerisid HTI teaduskorralduse juht Merle Pajus ja Eesti Teadusagentuuri esindajad Brüsselis Kristel Oitmaa ja Karmen Kivistik. Kolm aastat kestnud ja Euroopa Horisondi rahastatud Twinning projekti tulemusi esitlesid algkooli vaatest projekti juht, professor Inge Timoštšuk, ja nooremteadur Kaidi Nurmik, keskhariduse vaatest dotsent Maria Erss ja professor Krista Loogma Ӱ ÜǴDZ ning kutsehariduse vaatest partnerid Jana Schwede Paderborni ülikoolist ja Katarzyna Kärkkäinen Jyväskylä ülikoolist.

FEWL tiim. Foto: erakogu
Sellele järgnes paneeldiskussioon, mida juhtis Merle Pajus. Panelistid olid Euroopa noorte ülikoolide võrgustiku YERUN poliitikanõunik Brian Talty, Euroopa Komisjoni Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti esindaja ning Euroopa koolide ettevõtlushariduse raporti koordinaator ja kaasautor Nathalie Baïdac, endine Eesti Ametiühingute Keskliidu juht ning töö- ja tervishoiu minister ja praegune tööstusettevõtte juht Peep Peterson ning klassiõpetaja perspektiivist Kaidi Nurmik.
Publikut kaasasid arutellu Jana Schwede ja Katarzyna Kärkkäinen, kes palusid osalejatel üles tähendada neid päeva jooksul enim kõnetanud mõtted ja pakkuda tööelu ja üldhariduse paremaks lõimimiseks poliitikasoovitusi. FEWL projektist jäid kõlama järgmised mõtted: Varane töökogemus on õppijatele kasulik mitmes mõttes, sest tugevdab õppija motivatsiooni, oskusi ja agentsust. Eestis on märgata teatavat ebavõrdsust nii noorte töökogemuse kui ka agentsuse osas: tuleks tegeleda põhjustega, miks on tüdrukutel ja venekeelsetel noortel Eestis vähem nii töökogemust kui ka agentsust. Samas tööelu teemade lõimimine üldhariduskoolide õppetöösse ei ole õpetajatele kerge ülesanne, kuna tööd ise mõistetakse erinevalt ja lastevanematel, õpetajatel ning ka tööandjatel on sellele erinevad ootused. Seda ei saa jätta ainult õpetajate isikliku initsiatiivi hooleks, vaid vaja on süsteemsemat tuge, sh. ressursse koolipidajatelt, koolijuhtidelt, lapsevanematelt ja tööandjatelt. Tööandjad ootavad küll häid üldoskusi noortelt, kuid eriti väiksemad ettevõtjad ei ole valmis ise nende arendamisse panustama. Nii formaalne kui ka mitteformaalne koostöö koolide ja ettevõtete vahel võiks olla parem ka kutsehariduses, üldharidusest rääkimata. Selleks tuleks rohkem tunnustada koostööpartnereid ning panustada koostöösse enam ressursse, aga ka tutvustada laiemalt häid näiteid koostööst. Suur osa Eesti gümnaasiumiõpilastest (80%) omab juba mingit laadi töökogemust kooli kõrvalt. Asi, mis ei maksa suurt midagi, aga mis aitaks õpilastel teadvustada ja analüüsida tööl omandatud kogemusi ja oskusi, on õpetajate loodud võimalused tööl õpitu reflekteerimiseks koolis.

Piltidel: Maria Erss, Kaidi Nurmik, Katarzyna Kärkkäinen, Krista Loogma, Jana Schwede, Inge Timoštšuk.
Foto: Sander de Wilde photographic.
18. novembril kohtusime FEWL seminari ettevalmistamise käigus ETAGi esindajatega Brüsselis Kristel Oitmaa ja Carmen Kivistiku ning Eesti Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures nõunike Heidi Paju ja Anu Peljoga, Euroopa ülikoolide võrgustiku UniLion Brüsseli esinduse eesistuja Massimo Busuoli ning T.E. Eesti Vabariigi kahepoolse suursaadikuga Belgias ja Luksemburgis Helen Kaljulättega. Arutasime teaduse- ja hariduskoostöö rahastamise võimalusi ning haridusvaldkonna huvisid ja vajadusi Euroopa Liidu teadusprogrammides.
Esitlused
1) Kaidi Nurmik ja Inge Timoštšuk:
Բ
Rahvusvaheline FEWL sügiskool Ӱs 2025
15.-19. septembrini toimus Ӱ Ülikooli Haridusteaduste Instituudis töölõppe ja formaalhariduse ühendamise projekti FEWL raames rahvusvaheline sügiskool noorteadlastele ja vanemteaduritele. Osalesid FEWL projekti partnerid Paderborni ÜǴDZ Saksamaalt, Jyväskylä ÜǴDZ ja Ӱ ÜǴDZ. Kokku 11 doktoranti ja noorteadlast harjutasid oma doktoritöö teemade esitlemist, akadeemiliste artiklite lugemist ja harisid end kvantitatiivsete meetodite, uurimistöö kvaliteedi, doktoritöö kaitsmise ja tehisintellekti kasutamise alal uurimistöös. Lisas oli noorteadlastel võimalus konsulteerida kogenud teadlastega karjääri kujundamise ja oma doktoritöö küsimuses ning tutvuda Lennusadamas muuseumipedagoogide kogemustega elukutsete tutvustamisel. Samal ajal arutasid projekti vanemteadurid ja tugimeeskond projekti senist kulgemist ja edasisi samme. Projekt lõpeb detsembris 2025 ning viimane suurem üritus toimub Brüsseli Eesti Teadusagentuuri esinduses 19. novembril, kus on kavas tutvustada projekti tulemusi ning kõnetada poliitikakujundajaid Euroopa tasemel.

FEWL projekti partnerite kokkutulek Jyväskylä Ülikoolis
19.–23. augustini 2024 leidis aset FEWL projekti partnerite kokkutulek Jyväskylä Ülikoolis, kus toimusid doktoritööde valmimist toetavad töötoad nooremteadlastele ja ajurünnakud vanemteadlastele uue projektitaotluse kirjutamiseks. Näiteks õppisid nooremteadlased, kuidas koostada posterettekannet, kuidas paremini oma aega juhtida ning kuidas kasutada uuringutes kvantitatiivseid meetodeid. Samuti õpiti teaduskommunikatsiooni eripärasid tundma.

Pildil FEWL projekti partnerid Eestist, Soomest ja Saksamaalt
FEWL projekti tiim osales EARLI SIG14 konverentsil Jyväskylä Ülikoolis
Jyväskylä Ülikoolis toimus muu hulgas kutsutud sümpoosion töölõppe ja formaalhariduse ühendamise uuringutest: esmakordselt käsitleti konverentsi töölõpet ja töömaailma ühendamist kooliharidusega erinevatel haridustasemetel: alg-, kesk-, kutse- ja kõrghariduses ning mitteformaalses töökohal õppes.
Sümpoosionit juhtis FEWL projekti juht Inge Timoštšuk Ӱ ÜǴDZ, kes esines sümpoosiumil ka ise ettekandega. Lisaks esines Ӱ ÜǴDZ ettekandega doktorant Birgit Peterson, Jyväskylä ülikoolist Päivi Tynjälä ja Paderborni ülikoolist Christian Harteis. Sümpoosioni ettekandeid reflekteeris diskutandi rollis Austraalia Griffithi ülikooli professor Stephen Billett.
Inge rääkis oma ettekandes võimalustest siduda töömaailma algharidusega ja Birgit keskendus sellele, millised on gümnaasiumiõpilaste töökogemused, milliseid aspekte nad tööl õppimise juures tähenduslikuks peavad ning milliseid seoseid koolis ja töökohal õppimise vahel näevad. Päivi tutvustas oma 25 aastat tagasi loodud integreeriva pedagoogika mudelit ja selle edasiarendusi (kutse)koolis ja tööpraktikal õpitu ühendamiseks ning Christian rääkis raskustest ühendada teooriat ja praktikat saksa duaalse kutsehariduse kontekstis.

Teadustugi töötajad külastasid Paderborni Ülikooli
Aprillis 2024 külastasid projektide koordinaatorid haridusteaduste instituudist Paderborni Ülikooli Saksamaal, et vahetada kogemusi kahe ülikooli vahel. Visiidi käigus tutvuti projektide taotlemise ja elluviimisega tegeleva meeskonnaga ning paljude teiste teadsutegevusi toetavata ülikooli töötajatega. Lisaks akadeemilisele ringkäigule saadi praktiline ülevaade ülikooli tipptasemel teadusuuringutest ning innovaatilistest lahendustest, mida pakutakse erinevates valdkondades.

Foto: UPB press office
Haridusfoorum "Kooli ja kogukonna koostöö eestikeelsele haridusele üleminekul"
Lisaks tutvustas oma uuringuid õppija tegevusvõimekusest ja selle seostest koolikultuuri ja töökogemusega ka projekti FEWL teadur Maria Erss. Tema ja Liudmila Zaichenko ühisettekanne kandis pealkirja „Mida teame eesti- ja venekeelsete koolide kultuurierinevustest? Õpilaste ja õpetajate kogemused ja venekeelsete õpetajate kultuuriline identiteet“. Ettekannet saab järele vaadata Haridusfoorumi alates 1. tunnist ja 41. minutist. Loe lähemalt kajastust .
FEWL projekti seminar Paderborni Ülikoolis 12.–15. juunil 2023
12.–15. juunini toimus Saksamaal Paderborni ülikoolis paralleelselt seminar doktorantidele ja projektikohtumine FEWL projekti juhtrühmale. Doktorantide seminaril osales doktorante kolmest riigist: Saksamaalt, Soomest ja Eestist.
Esimesel päeval tutvuti üksteise uurimisteemadega ja kaardistati ühiseid uurimishuvisid ja haakumiskohti FEWL projektiga. Teisel päeval toimus töötuba, kus räägiti publitseerimisest akadeemilistes ajakirjades, õpiti tundma uusi uurimismeetodeid, näiteks silmaliigutuste kaardistamise meetodit õppimise uurimisel ning ajaloolist analüüsi. Viimasel päeval toimus doktorantidele akadeemilise kirjutamise töötuba. Doktorantide tagasiside üritusele oli väga positiivne.
Samal ajal arutas FEWL projekti juhtgrupp juunikuus valmivaid projekti väljundeid, näiteks, nagu kommunikatsiooniplaan ja andmehaldusplaan, ning tegi plaane edasiseks teaduskoostööks. Ühiselt osalesid kõik kohalviibijad projekti pidulikul õhtusöögil restoranis Bobberts. Aega jäi veidi ka Paderborni vanalinnaga tutvumiseks. Täname Paderborni Ülikooli tiimi ürituse väga hea ettevalmistamise ja läbiviimise eest!

26. aprill 2023. Twinning konverents: “Teaduskoostöö Euroopa tippudega”.
Eesti Teadusagentuur korraldas TÜ raamatukogus konverentsi, kus esinesid hiljutiste edukate Twinning-projektide juhid, sh tutvustas TLÜ professor Inge Timoštšuk Ӱ Ülikooli haridusteaduste instituudi, Jyvasküla ja Paderborni ülikooli ühist Euroopa Komisjoni Twinning programmist rahastatud projekti "Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine".
Konverentsil esinesid:
- Alvo Aabloo, Kairi Põldsaar, Laurits Leedjärv, Liina Lindström, Mari Tõrv, Miia Rannikmäe ja Ülo Mander Tartu ÜǴDZ
- Aaro Hazak, Jaan Raik ja Tarmo Kalvet Ӱ Tehnikaülikoolist
- Ellu Saar, Inge Timoštšuk ja Raivo Vetik Ӱ ÜǴDZ
- Lea Tuvikene ja Signe Parts Eesti Maaülikoolist
ʰپdzٳܳԱ
19. jaanuaril 2023 toimus FEWL projekti avakohtumine, kus tutvustati partnerorganisatsioone ja projektis osalejaid, räägiti iga tööpaketi visioonist ja ajakavast ning lepiti kokku järgmised kohtumised ning tegevused. Projekti kommunikatsioonijuht Maria Erss tegi välispartneritega (Christian Harteis ja Päivi Tynjälä) ka intervjuu, kus käsitles partnerite emotsioone ja ootusi projektile, aga ka projektiga seotud väljakutseid. Intervjuud saab lugeda siit.
Muud projektiüritused
Algkooli lapsed tutvusid töö- ja rahamaailmaga Eesti Panga muuseumis
Haridusteaduste instituudis uuritakse projekti FEWL raames, kuidas siduda formaalharidust ja töömaailma. Prof Inge Timoštšuk rõhutab, et laste arusaam töö tegemisest ja töömaailmast on seotud nende koduse kogemusega ning kool saab tööga seotud kogemusi laiendada. Õpetajad saavad töö teemat õppesisudesse lõimida ja sobivaid õppekäike
korraldada. Näiteks õppis Gaia Kooli 3. klass 25. aprillil 2024 rahatarkust Eesti Panga muuseumis, kus mh tutvuti raha ajalooga, arutati raha teenimise, säästmise ja võimalike ohtude üle ning uudistati tõelist kullakangi. Klassiõpetaja ja TLÜ nooremteadur Kaidi Nurmik märkis, et taolised autentsed keskkonnad, kus õppetegevused viiakse läbi spetsialisti juhendamisel, rikastavad õppeprotsessi ja muudavad õppimise õpilastele tähenduslikumaks.
