Prantsuse keel ja kultuur (kõrvaleriala)
Prantsuse keele ja kultuuri kõrvaleriala annab oskused töötamaks ametikohal, mis eeldab head prantsuse keele valdamist ja Prantsusmaa ajaloo- ja kultuurikonteksti tundmist. Kõrvaleriala läbides õpid tundma nii Prantsusmaa minevikupärandit kui ka nüüdiskultuuri ning omandad lisaks oskuse ühiskondlikke ja kultuurilisi nähtusi kriitiliselt hinnata ja analüüsida.
Tööd võid leida paljudes valdkondades (turism, rahvusvahelised suhted, äriettevõtted, kultuurivahetus), mis vajavad kompetentseid vahendajaid Prantsusmaa ja Eesti vahel. Kõrvaleriala loob ka eeldused jätkata õpinguid magistritasemel näiteks tõlkimise, kultuuriteooria, kirjandusteaduse vm erialal.
Kõrvaleriala läbimine annab hea aluse, kui soovid astuda hiljem prantsuse keele õpetaja magistriõppesse võõrkeeleõpetaja kaval. Kui otsustad mõne muu õpetajakoolituse magistrikava kasuks, siis läbides võõrkeeledidaktika kursuse ja praktika, saad lisaks õiguse õpetada prantsuse keelt.
Õppekava ja -ained
Prantsuse keele ained: prantsuse keele alused, praktiline prantsuse keel A2, sissejuhatus erialasesse prantsuse keelde, erialane prantsuse keel B1
Meie keeleõpe on tihedalt integreeritud teiste erialaainetega. Lisaks keele omandamisele suhtlustasandil saad palju teada Prantsusmaa, tema ühiskonna, kultuuri, kommete ja ajaloo kohta. Lisaks õpid siinsetel kursustel analüüsima prantsuse keelt ka filoloogilisest aspektist. KUi üliõpilane alustab prantsuse keele õpinguid kõrgemalt tasemelt kui A1, siis on tal võimalik läbida lisaks kursused B2- ja C1-tasemel.
Tänapäeva Prantsusmaa kujunemine
Tekstianalüüs ja -loome
Valikained:
Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa vanem ajalugu
Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa ühiskond tänapäeval
Erikursus prantsuse vanemast kirjandusest ja visuaalkultuurist
Erikursus prantsuse uuemast kirjandusest ja visuaalkultuurist
Õ±è±è±ðÂáõ³Ü»å
Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri dotsent, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.
Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.
Ülo Siirak on romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus, sissejuhatus romanistikasse. 2016/2017. õppeaasta kevadest annab ta ka prantsuse keele ajalugu ning maailmakirjanduse kursuse raames loengut ja seminari Apuleiuse "Kuldse eesli" kohta. Prantsuse keele eriala ainetest on ta andnud prantsuse keele morfoloogiat ja süntaksi, prantsuse keele leksikoloogiat ja fonoloogiat, erikursusena ka seminari Prantsuse humanistidest. Läbi aastate on ta andnud kursust Prantsusmaa ajalugu ja ühiskond pärast Prantsuse revolutsiooni.
Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus, mille üheks näiteks on Einhardi "Karl Suure eluloo" tõlke ilmumine "Keskaja kirjanduse antoloogias".
Ülo Siirak on olnud aastaid tegev leksikograafina ja teeb aktiivselt kaastööd „Suure eesti-prantsuse sõnaraamatu“ koostamisel. Tegemist on rahvusvahelise projektiga, mille üheks eestipoolseks partneriks on Eesti Keele Instituut. Ta kuulub ka sõnaraamatu projekti elluviimiseks loodud Eesti-Prantsuse Leksikograafiaühingu juhatusse.
Merilyn Meristo on prantsuse keele professor. Lisaks prantsuse keele õpetamisele koolitab ta ka tulevasi õpetajaid.
Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Merilyn Meristot on mitmel korral kutsutud külalislektoriks Sri Lanka Kelanyia ülikooli, kus ta koolitas tulevasi prantsuse keele õpetajaid ja viis läbi võõrkeeleõpetajate täiendkoolitust. Sri Lankaga seob teda ka teadusuuringute tegemine. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.
Aleksandra Ljalikova on prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik TLÃœ haridusinnovatsiooni keskuses. Pärast ÌìÃÀÓ°ÊÓ pedagoogikaülikooli lõpetamist (2000) on ta omandanud magistrikraadi Rouen’i ülikoolis (2002), seejärel doktorikraadi (cum laude) Jean Monnet' ülikoolis Prantsusmaal (2007) keeleteaduste alal. Tema doktoritöö on seotud väärtushinnangute konfliktidega välishindamises võõrkeeleõppes Eesti riigieksami näitel. Ta on GERFLINT-i liige (Rahvusvaheline Prantsuse Keele Teadus- ja Uuringuühing), kus ta on eelretsentseeritava rahvusvahelise ajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique pea- ja/või kaastoimetaja. Aastal 2009 andis Prantsusmaa talle Prantsuse kunsti ja kirjanduse teenetemärgi rüütlikraadi.