Keeleteaduse tudeng: heitlused eesti keelega viisid mind keeleteaduseni
Kas keeleteaduse ja keeletoimetamise erialale võib õppima tulla inimene, kes on pidanud koolis käima eesti keele järeleaitamistundides? Kindlasti! Ja just seda tegi ka keeleteaduse tudeng Indrek Ojamets, kellele ei andnud heitlused eesti keelega rahu ning nii otsustas ta põhjalikumalt tundma õppida nii oma emakeelt kui ka teisi keeli. “Ma siiamaani usun ja loodan, et grammatikaga on võimalik sõbraks saada, vähemasti on see üks eesmärk nende õpingute jooksul.”
Miks otsustasid tulla õppima keeleteadust ja keeletoimetamist ning miks valisid just keeleteaduse?
Keeleteaduse ja keeletoimetamise erialale õppima tulekut kaalusin õigupoolest mitu aastat. Kuna bakalaureuseastmes ma filoloogiaga ei tegelenud, siis arvasin, et olen liiga rumal selle eriala õppimiseks. Ühtlasi pole ma olnud kogu aeg teab mis eeskujuliku eesti keele hindega õpilane. Oli aegu, kui pidin käima järeleaitamistundides, et eesti keele ortograafiat õppida. Võrreldes keskmise kooliõpilasega olen teinud rohkem täida-lüngad-harjutusi, kus oli juttu nii kristallse häälega linnlastest kui ka kristalse häälega linlastest. (Kui tead une pealt, milline variant on õige, tule õppima keeleteadust ja keeletoimetamist.) Heitlused eesti keelega ei andnud mulle rahu ning seetõttu mõtlesin, et peaks põhjalikumalt tundma õppima nii oma emakeelt kui ka teisi keeli. Muidugi kaalusin ka keeletoimetamise suunale minna, kuid tundsin, et keeleteadus sobib mu iseloomuga rohkem kokku.
Millised on olnud lemmikteemad või -õppeained?
Põnevaid teemasid ja õppeaineid on õppekavas palju. Toimetamise kursus oli väga kasulik ja praktiline. Veel oli põnev tekstianalüüsi tegemine, mille käigus sain teada, mis teeb ühe teksti keeruliseks. Võib kõlada uskumatult, aga isegi grammatika õppimine võib kaasahaarav olla. Ma siiamaani usun ja loodan, et grammatikaga on võimalik sõbraks saada, vähemasti on see üks eesmärk nende õpingute jooksul.
Räägi enda mõnest põnevast projektist või praktikast, mida oled teinud.
Nii keeleteaduse kui ka keeletoimetaja suuna tudengid peavad käima praktikal. Märtsi lõpus alustasin praktikat eesti keele instituudi (EKI) keele- ja kõnetehnoloogia osakonnas, kus tegelen veamärgendamisega. See on olnud hariv ja põnev kogemus. Saan näha, kuidas EKIs töö käib ning pisutki kaasa aidata emakeelse keeletehnoloogia arengusse.
Milline on üks levinud väärarusaam, mida oled kuulnud oma eriala kohta?
Kui kuuldud väärarusaamad ühte põimlausesse kokku panna, võiks väita, et keeleteadus on igav eriala, millega tegelevad ühed tolmunud kampsuniga tähenärijad, kes oma pimedas kantseleis on mattunud surmigavate sõna- ja grammatikaraamatute alla. Kindlasti see nii ei ole. Keeleteadlased on minu teada üks põnev seltskond. Kui te mind ei usu, külastage mõnda keelekonverentsi, kus on võimalik nende ägedate inimestega kohtuda.
Mida soovitaksid neile, kes kaaluvad tulla õppima keeleteadust ja keeletoimetamist, kuid pole veel päris kindlad?
Neile, kes kaaluvad tulla keeleteadust ja keeletoimetamist õppima, soovitan lihtsalt tulla sisseastumiseksamile kohale ja proovida. Nii lihtne see ongi. Keegi ei hammusta ega kurjusta, õppejõud on heatahtlikud ja toredad inimesed. Isegi kui praegu võib hirmu tekitada süntaks või morfoloogia, siis olge mureta, grammatikaraamatu peatükke me sõna-sõnalt peast ette kandma ei pea. Oluline on mõista keele struktuuri ning teada olulisi mõisteid.