Inglise keele ja kultuuri tudeng: see on rohkemat kui lihtsalt keeleõpe
Ӱ Ülikooli inglise keele ja kultuuri eriala ei ole ainult grammatika ja sõnavara õppimine, vaid see on midagi enamat – see ühendab keeleteadust, kirjandust ja kultuuri. Inglise keele ja kultuuri eriala teise aasta tudeng Hannes Lüüde avab blogipostituses lähemalt, miks ta valis just selle eriala, kuidas ta õppekava kirjeldaks ning miks on antud eriala põnev.
Miks sa otsustasid minna inglise keelt ja kultuuri (lühend IKK) õppima?
Olen inglise keele vastu tundnud huvi väiksest saadik. Abiks olid ka kvaliteetsed õpetajad ja huvipakkuv meedia, mida oli võimalik internetis kogeda. Ei
oska hinnata täpset põhjust, kuid suhestusin keelega hästi. Põhikoolis sain 99 punkti 100-st inglise keele eksamil ning gümnaasiumis sain Cambridge C2 sertifikaadi ja seetõttu olin enesekindel, et soovin oma oskusi lihvida veel kõrgemal tasemel ülikoolis. Enne sisseastumist polnud mul peas täpseid ettekujutusi, kuid teadsin, et kuigi olen osav, on tegu siiski pingutust nõudva erialaga.
Kuidas kirjeldaksid eriala?
Inglise keel ja kultuur tugineb muuhulgas kahel tegevusel: kirjutamine ja lugemine. Töötad pidevalt igasuguste teaduslike artiklitega ja nende analüüsimisega. Õpingutega kaasneb loengupäevikute ja esseede kirjutamine, mis eeldab kriitilist ja avatud mõtlemist, sest õppimine toimub peamiselt seminarivormis, kus tudengilt oodatakse oskust materjale analüüsida ja arutleda. Tudengitele õpetatakse praktilist inglise keelt, keeleteadust ning
kirjandust ja kultuuri. Osalen aktiivselt loengutes ja seminarides ning olen saavutanud hetkeseisuga korralikke hindeid ja hankinud häid teadmisi. Samuti kiidan õppejõude, kuna nende pingutuste kaudu on võimalik IKK-s käsitleda erinevaid ja aktuaalseid teemasid - mulle eriala meeldib.
Milline on üks levinud väärarusaam või müüt, mida oled kuulnud oma eriala kohta?
Tulevaste tudengite seas võib levida väärarusaam, et tegu on keeltekooliga ehk tavapärase keeleõppega. Päris nii siiski ei ole. IKK on mitmekülgne ja laiapõhjaline eriala, mis rakendab interdistsiplinaarset lähenemist. Kuigi on tõsi, et inglise keele oskuste lihvimiseks on eraldi kursused (nt “Akadeemiline kirjutamine”), on sellegipoolest oluline ka kultuuri, kirjanduse ja poliitika arutelud. Need ained pakuvad tudengitele võimalust uudistada probleeme, mis mõjutavad inglise keelt kõnelevaid maid.
Räägi enda mõnest põnevast projektist, mida oled teinud.
Just lõppenud semestril jõudsin sooritada oma praktika raames mitu huvitavat projekti. Olen abistanud erinevate seminaride läbiviimisi, tutvustanud kursust nii gümnasistidele kui ka IKK vilistlastele ning olnud abiks ühes järeldoktorandi teadustöös. Viimati osalesin koos kahe teise tudengiga põnevas projektis. Meil oli võimalus teha Norwichi ülikooli (Vermonti osariik USAs) tudengitele Ӱ vanalinnas tuuri ning nendega vestelda ka niisama. Projekt oli vahva kultuurivahetus ning andis vajaliku kogemuse, sest saime arutada muuhulgas Eesti-Ameerika ülikoolide erinevusi ja sarnasusi.
Mida soovitaksid neile, kes kaaluvad tulla õppima inglise keelt ja kultuuri, kuid pole veel päris kindlad?
IKK on minu meelest just neile mõeldud, kes soovivad oma silmaringi avardada. Oluline on olla eelarvamusteta ja avatud meelega, sest erialas uuritakse keerulise ja vastuolulise sisuga valdkondi. Kui keegi kaalub inglise keelt ja kultuuri õppida, siis soovitan neil olla valmis selleks, et antud erialaga kaasnevad ka üleülikoolilised ained, humanitaarained ja lisaks veel õ.
Millised on su enda tulevikuplaanid?
Esile tuleb mul kaks võimalikku suunda. Esimene plaan oleks inglise keele õpetajaks saamine. Teine valik oleks oma inglise keele teadmised kokku viia oma antropoloogia õga. Muidugi, nagu varem mainisin, on IKK laiahaardeline eriala, mistõttu võib esile kerkida valdkond või töökoht, mis ei pruugi otseselt olla seotud antud õpingutega, kuid siiski rakendab õpitud teadmisi.