Värske pilt Eesti perest avaneb sellel aastal rohkem kui kolmesajas andmetabelis
Eesti Pere- ja Sündimusuuringu teise andmekogumise vooru (2021-2022) esimesed tulemused on avalikud.
Tervise Arengu Instituut TLÜ koostööpartnerina avaldas oma kodulehel esimese osa andmetabelite komplektist, mis sisaldab olulisemat teavet Eesti Pere- ja Sündimusuuringus (EPSU) 2021. ja 2022. aastal kogutud andmetest.
Kokku jõuab 2023. aastal TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas kõikide huviliste kasutusse järk-järgult enam kui kolmsada EPSU andmetabelit.
Avaldatavast materjalist on huvilistel võimalik teada saada näiteks seda, millised on 18–60-aastaste eestimaalaste leibkonnad, kuidas on toimunud kooselude moodustamine ja lagunemine, milline on perede elukorraldus, sh meeste ja naiste omavahelise rollijaotus, kuidas hinnatakse peresuhete kvaliteeti, kas on tulnud kokku puutuda perevägivallaga jpm.
Lisaks laste arvu ja nende sünni ajastust puudutavale teabele leiab tabelistest infot ka selle kohta, kas lapsed on saadud abielus, vabaabielus või üksivanemana, kas laste teiseks vanemaks on olnud üks või mitu erinevat kaaslast, kas vastaja on lisaks bioloogilisetele lastele kasvatanud ka teiste lapsi, kas tulevikus kavatsetakse veel lapsi saada jms. Samuti pakuvad tabelid teavet vastajate päritolupere ja vanematekodust lahkumise kohta.
Andmetabelid avaldatakse paarikümne põhiteema kohta vastajate soo, vanuse/sünnipõlvkonna, hariduse, rahvuse, asulatüübi ja piirkonna (NUTS3) lõikes. Nii on võimalik üldpildi kõrval näha ka seda, kui suures ulatuses pereelu ühiskonnas varieerub. Andmetabelite koostamisel on võimalust mööda eesmärgistatud võrreldavust Pere- ja Sündimusuuringu eelmise vooru (2004–2005) . Nii on võimalik tänane pilt Eesti peredest seada pikemasse ajaperspektiivi.
TAI leitavas andmebaasis on avaldatud ka paljude teiste sotsiaal- ja tervise valdkonna uuringute, sh Euroopa tervise, tööjätu ja vananemise uuringu (SHARE) ning noorte tervise- ja tervisekäitumise uuringute (COSI; HBSC; ESPAD) teave. EPSU andmetabelid lisavad sellele andmevaramule uue tahu.
Eesti Pere- ja Sündimusuuringu teises andmekogumise voorus (2021-2022) osales enam kui 10 000 meest ja naist vanuses 18–59. Uuringu järgmine laine toimub aasta pärast. Siis pöördume taas nende samade inimeste poole, kes juhuslikkuse alusel pere- ja sündimusuuringu valimisse kuuluvad.
Eesti pere- ja sündimusuuring on osa laiemast rahvusvahelisest uuringuprogrammist Generations and Gender Programme, mida koordineerib Hollandi Interdistsiplinaarne Demograafia Instituut NIDI. Uuringus osaleb 25 riiki. Alates 2019. aastast on pere- ja sündimusuuring arvatud Eesti riiklikult oluliste teadustaristute hulka.