ÜTI teadlased mõtestavad lahti hargmaiste erakondade institutsionaliseerumist
Ajakirjas Comparative Migration Studies ilmus Mari-Liis Jakobsoni, Tõnis Saartsi ja Leif Kalevi artikkel, mille keskmes on küsimus, millest sõltub võõrsil elavate kodanike seas valimiskampaaniat tegevate erakondade pikaajaline edu.Â
Nii rändeuuringutes kui ka poliitikauuringutes on üheks kasvavat huvi pakkuvaks teemaks muutunud n-ö välisvalijate ehk võõrsil elavate kodanike osalus oma lähteriigi valimistel. Välismaalt oma häält anda lubab juba valdav enamus riike, kuid senised uuringud viitavad, et nii valimistel osalemise mustrid kui ka kampaaniavormid erinevad omajagu siseriiklikult tehtavatest kampaaniatest. Sel teemal ilmus ajakirjas CMS tänavu ka erinumber "Political Parties as Actors of Transnational Politics".
Artikkel arendab välja viietahulise hargmaise institutsionaliseerumise mudeli, mis demonstreerib nii väljakutseid, mis erakondade ees seisavad, kui nad lisaks kodukamarale ka võõrsil edu püüavad saavutada, kui ka võimalikke edustrateegiaid, mis neid sel keerukal teel aidata võivad.
Artikli empiiriline osa tugineb põnevale, ent seni vähetuntud juhtumile: nimelt on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond loonud osakonnad ka nii Soomes kui Rootsis ning 2019. aasta valimistel tõusis EKRE 44%ga ka vaieldamatult kõige populaarsemaks erakonnaks välismaal antud paberhäälte lõikes. Artikkel lahkabki selle edu tagamaid erakondade institutsionaliseerumise võtmes, ent toob sinna kõrvale kirjandusest ka arvukalt teisi näiteid erakondadest, kes sarnased väljakutsed vastu on võtnud.
Artikli valmimist ja ilmumist toetas nii MIRNeti projekt kui ka Yale'i ülikooli Juris Padegsi stipendium. Artikkel on vabalt kättesaadav siin: