����Ӱ��

28. novembril 2017.a. toimus seminar “Teadus, meri ning tuletornid”, mis oli pühendatud Peeter Järvelaidi 60. juubelile. Sageli räägitakse vajadusest suuremaks interdistsiplinaarsuseks sotsiaalteadustes ja eriti õigusteaduse alal ning seminar oli osalejate arvates lausa selle musternäiteks.

Peale TLÜ rektor Tiit Landi ja ÜTI direktori dr Indrek Graubergi avasõnu, esines Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle kliimamuutuste analüüs, mis vaatas antud protsesse läbi maailmamere rakursi, oli näide, kuidas keerulisemaid teadustulemusi esitada mitte kitsa eriala inimestele selgelt ja arusaadavalt. 

Tänapäeval muutuvad ka õigusteaduses keskkonna ja õigusruumi teemad üha aktuaalsemaks ja sel foonil silmapaistva loodusteadlase esinemine oli ka juristidele paljuski maailmanägemise raame avardav. Üllatuseks oli  ����Ӱ�� Kirjanduskeskuse direktori dr Maarja Vaino esinemine “Kuidas portreteerida õigust?”, mis väga efektselt tõmbas paralleele meie juuraharidusega kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare õiguse ja õigluse käsitlusele ja Peeter Järvelaidi õiguse ja õigluse käsitlusele. See lähtealus polnudki juhuslik, sest Tartu Ülikooli lõputöös aastal 1981 käsitles Peeter Järvelaid just samu probleeme Tammsaare publitsistikas.

Konverentsi väliskülalised olid seekord Lätist. Läti Vabariigi presidendi õigusnõunik  ja Läti Ülikooli õigusteaduskonna õiguse teooria ja õigusajaloo kateedri juhataja dr Janis Pleps üllatas seminari osavõtjaid mitte ainult teema valikuga, vaid ta tegi lühikese ettekande lausa eesti keeles.Teadaolevad Eesti juristide esinemised läti keeles jäävad ilmselt enne teist maailmasõda toimunud Eesti-Läti juristide koostöö aega, kui läti keeles oskas rääkida ka dr jur Leo Leesment (1902-1986), kes oli pikki aastaid just Eestipoolseks kõneisikuks Tartu Ülikooli ja Läti Ülikooli koostöös meie poolt. Läti Ülikooli õigusajaloo professor Janis Lazdins võttis seminaril kokku Läti juristide viimase aja ühe suurema teadustöö, sest just hiljuti esitleti Riias suuremat monograafiat, Läti Vabariigi kontinuiteedi teemal, kus raamatu autorite seas oli just  Janis Lazdinsil  kindlasti tähtis roll kanda. Lisaks akadeemilistele kolleegidele osalesid seminaril Eesti Vabariigi siseminister Andres Anvelt, kes tutvustas uuemaid arenguid Eesti sisejulgeoleku teemal, kus vaatenurgaks Eesti kui väikeriigi sisejulgeolekukultuur ning selles eriliselt ka sisejulgeoleku valdkonna haridusmudel Eestis, mis päris unikaalne ka Euroopa juhtivate riikidega võrreldes. Minister Andres Anvelt rõhutas, et Sisekaitseakadeemia rektorina oli Peeter Järvelaidil kindlasti oluline roll selle sisejulgeolekuhariduse tänase mudeli väljaarendamisel.

Seminaril loeti ette Haridus- ja Teadusminister Mailis Repsi pöördumine ja Läti Ülikooli rektori ning õigusteaduskonna dekaani tervitused. Isiklikult tervitama oli saabunud Riigikohtu esimees dr Priit Pikamäe. Oma tervitused seminari päevakangelasele saatis Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, Eesti Vabariigi õiguskantsler dr Ülle Madise ja Eesti Prokuratuur, ����Ӱ�� aselinnapea Eha Võrk. Eesti Advokatuuri tänasest raudvarast osales seminaril advokatuuri pikaaegne juht vandeadvokaat Aare Tark. Saalis oli palju endiseid ja praeguseid kolleege ning üliõpilasi.

Vaata .