ÌìÃÀÓ°ÊÓ

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kantsler Hannes Danilov tutvustab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli 2013. aasta eelarvet ja selle olulisemaid muudatusi. Samuti räägib ta kitsaskohtadest, mille lahendamiseks tuleb peatselt konkreetseid samme ette võtta, et toimida jätkusuutliku ja arenguvõimelise organisatsioonina.

Kui suur on TLÜ eelarve ja kas see on suurem või väiksem 2012. aasta omast?

2013. aasta eelarve on kokku 30,24 miljonit eurot. See on 3,2% võrra suurem kui tänavune eelarve, mille maht oli 29,3 miljonit eurot. Järgmise aasta eelarve õppetegevuse tulud suurenevad prognoosi kohaselt 5,5%. Kuna kommunaalteenused kallinevad ja on valminud uued maja, on järgmisel aastal ruumide ülalpidamiskulude katmine probleemne. Kulutused elektrile suurenevad prognoosi järgi 30–35%, kallinenud on ka vesi ja küte. Arvestuslik puudujääk keskteenistuste eelarves kommunaalkulude katmisel on järgmisel aastal 850 000 eurot.

Kuidas miinust vähendada?

Esialgne mõte on teha ülesehitusüksustele ettepanek nende rahalise osaluse suurendamiseks selle osa võrra, mille võrra suurenevad kulud uute pindade kasutuselevõtmisest ja kommunaalteenuste üldisest kallinemisest tingituna. Osalus peab solidaarselt suurenema kõikidel instituutidel, kaasata tuleb ka need, kes kasutavad rendipindu.

Kas eelarve ülesehitamises on põhimõttelisi muutusi ning mida see toob kaasa instituutide ja osakondade jaoks?

Põhimõttelisi muutusi ei ole. Küll on idee, et koos tulude eelarvega, mis kinnitatakse detsembri lõpus, tuleks instituutidel hakata esitama ka oma kulude eelarvet. Praegu seda ei tehta ning seetõttu on vahe tulude ja kulude eelarve koostamise vahel liiga pikk. Kogu ülikooli järgmise aasta kulude-tulude eelarve planeerimine kuude kaupa on praegusel juhul raske.

Millised projektid on prioriteetsed ehk mis vajavad kindlasti rahastust ja mille jaoks on raha planeeritud?

Eile arutati arendus- ja majanduskomisjonis järgmise aasta tegevuskava ning otsustati saata see senatile kinnitamiseks. Seal on kirjas olulisemad tegevused, näiteks on väga olulised mitmed IT-projektid. Üks suur prioriteet on kolimise lõpetamine – see peab toimuma esimese poolaasta jooksul. Suuri kinnisvaraprojekte meil rohkem ei tule ja nendeks pole raha planeeritud. Püüame piirduda hädavajaliku hooldusremondiga.

Kuidas plaanitakse arendada ülikooli kinnistuid?

Plaanis on ära müüa Kotka/Spordi ja Vilmsi tänava kinnistu ning nende müük on juba välja kuulutatud. Me ei vaja neid kinnistuid, kuna ei suuda neid arendada ja need seisavad tühjana. Kotka/Spordi tänava kinnistul asus näiteks tehnikakool, mille andis kunagi ülikoolile haridus- ja teadusministeerium, et saaksime seal välja arendada spordikompleksi. See olnuks liiga kallis, me pole suutnud seda teha. Samuti on plaanitud realiseerida Laia ja Valge tänava kinnistud. Kuna instituudid kolivad sealt välja, siis pole mõtet meil neid edasi pidada.

Miks mitte katta hoolduskulusid kinnistute müügist tekkiva tulu arvelt?

Need on kaks väga erinevat asja. Kinnistute müügist saadav tulu on ühekordne: seda ei tohi kasutada jooksvate kulutuste katmiseks, selle rahaga saame vähendada ülikooli rahalisi kohustusi. Jooksvad kulud peame suutma katta eelarveliste tuludega, kuhu ei ole sisse arvestatud ühekordseid tulusid. Ühekordset tulu võib võrrelda päranduse saamisega. Päranduseraha saab ühel hetkel otsa ja siis oleme täpselt sama probleemi juures tagasi, et kuidas saada hakkama kütte-, elektri- ja ülejäänud hooldusarvetega, mis on vahepeal uute investeeringute tõttu veelgi kasvanud. Viimastel aastatel on ülikooli tulem olnud negatiivne. 2011. aasta eelarves ületasid kulud 600 000 euro võrra tulusid. 2012. aastal on meil prognoosi järgi kulud tuludest 1,5 miljoni euro võrra suuremad. Tänavu lisandus meile 12 400 ruutmeetrit pinda. Kogu see ala vajab ka sooja vett, elektrit ja kütet, nii et sealt tuleb omakorda lisakulu, mida ei oska praegu prognoosida. See, et ülikooli kulud on suuremad kui tulud, ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik.

Teksti ja foto autor: Airi Ilisson-Cruz