ÌìÃÀÓ°ÊÓ

HIK-il on hea meel pakkuda oma lugejaskonnale infot meie partnerite tegemistest. LoovHA MTÜ juhatuse liige Eda Heinla kirjutab ühest 2015. aasta suuremast projektist, mille korraldamise Loovharidus koos Põhjamaade Ministrite Nõukoguga ette võttis ning mis aastate jooksul on Eesti õpetajate hulgas populaarsust kogunud.

...

Loovusfoorum „Loovus loob turvatunde" toimus 24. ja 25. augustil Illuka Põhikoolis. Loovusfoorumi korraldajateks olid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja MTÜ LoovHA koostöös mitmete heade partneritega (Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium; kõigi viie Põhjamaa saatkonnad ja kultuuriinstituudid Eestis, Hasartmängumaksu Nõukogu). Teema valikul said määravaks ärevad ajad Põhja- ja Baltimaade naabruses ja Euroopas laiemalt. Uurimused loovusest (Rotenberg, 1990; Carlsson, 2002; Runco, 2007) kinnitavad, et tugev ärevus ja hirmutunne võivad pärssida inimeste loovat mõtlemist ja loometegevust tervikuna. Õpilaste loova mõtlemise ja loome avaldumise esmaseks tingimuseks on turvaline (klassi)keskkond.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse korraldatud kolme varasemal loovusfoorumil (2012 Naissaarel, 2013 Käsmus, 2014 Narvas) on osalenud enam kui 300 õpetajat ja koolijuhti, kes soovivad märgata loovust ja toetada selle avaldumist.

Esinejaid ja loovusstuudiote juhendajaid:

Satu Roberg ja Jarkko Mylläri - haridusprojekti "Biofiilia" juht ja õpetaja Soomes; Gun Oker-Blum - Soome Haridusameti nõunik; Martin Tinning - Rudersdali omavalitsuse kooliosakonna juht, endine koolijuht, visuaalse õpetamise ekspert, Taani; Bitte Sundin - kooliarendaja, juhtimiskonsultant, inspireerija, Rootsi; Irene Käosaar - EV Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhardiusosakonna juhataja, Pille Liblik - EVHaridus- ja Teadusministeeriumi üldahridusosakond; Viive Einfeldt - Eesti Neuro-Lingvistilise Programmeerimise Instituut, koolitaja; Tarmo Valgepea - Jõhvi riigigümnaasiumi direktor; Edward Kess - ÌìÃÀÓ°ÊÓ Lilleküla Gümnaasiumi emakeeleõpetaja (stuudio "Lugu kui väärtuse loomine"); Piret Järvela - ÌìÃÀÓ°ÊÓ Reaalkooli emakeeleõpetaja (stuudio "Lugu kui väärtuse loomine"); Triin Tarn - MTÃœ LoovHA (stuudio "Empaatiaharjutused"); Eva Kalbus – ÌìÃÀÓ°ÊÓ 32 Keskkooli draamaõpetaja.

Maailmakuulsa Islandi muusiku Björki algatusest "Biofiilia" on kasvanud välja Põhjamaade ühine haridusprojekt, mis seob dünaamiliselt haridusmaastiku, kultuuriasutused ning uurimis- ja teadusinstitutsioonid. "Biofiiliat" tutvustasid Satu Roberg ja Jarkko Mylläri Soomest.

"Biofiilia" lammutab traditsioonilised õpimeetodid ning ühendab erinevas vanuses – põhikoolist akadeemilise tasemeni – õppijad. "Biofiilia" koosneb kümnest Björki poolt välja töötatud äpist, kus saab näiteks õppida DNA-d ja välgu tekkimist muusika läbi, tekitada maavärinaid jne. "Biofiilia" õppematerjalid on kodulehel http://biophiliaeducational.org/ ning neid saavad kasutada kõik soovijad. Põhjamaades käivitas Island kui tollane Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistujamaa projekti elluviimise mullu sügisel, praeguseks on Satu Robergi sõnul Soomes koolitatud 40 õpetajat, kes hakkavad sügisel 8 koolis 1200 õpilast "Biofiilia" põhimõtete järgi õpetama. "Biofiilia" Põhjamaade koostöö loodetud tulemused: innovaatilisemad koolid, mis ühendavad õppetöös loodusteadused, loovuse ja tehnoloogia; traditsiooniliste õpimeetodite lammutamine ja asendamine ainete, vanuse ja distsipliinide ülese õpetamisega; dünaamiline Põhjamaade koostöövõrk, mis jagab kogemusi ja ideid ning arendab edasi projekti vastavalt Põhjamaade väärtustele; noored on enam huvitatud loovusest, loodusteadustest ja tehnoloogiast ning seeläbi tõuseb järk-järgult Põhjamaade konkurentsivõime maailmas.

Soome haridussüsteemi uuendamist ja eesmärke tutvustas loovusfoorumil Gun Oker-Blum. Soome Haridusameti nõuniku sõnul tuleb muutunud maailmas kohanduda oludega nii õpilastel, õpetajatel kui ka laiemalt tervel haridussüsteemil. Ühiskonna ootuste ning infokülluse ja kättesaadavuse tõttu kujunevad Soome koolidest valdkonnaülesed õpikogukonnad, kus õpetajal on juhendaja, suunanäitaja või mõtestaja roll. Õpimeetodid on loovad, suur tähelepanu on jutuvestmisel ja draamal. 2016. aastal jõustuva uue õppekava eesmärgiks on kujundada Soomes koolikultuur, mis pakub turvalisust; õpetab arutlema ja koostööd looma; austab kultuurilist mitmekesisust ja võrdsust, võrdõiguslikkust; kannustab ühiskonnaprotsessides kaasa lööma; toetab keskkonnasõbralikku ja kestlikku eluviisi. Oker-Blumi sõnul peaksid loovad õpimeetodid haarama terve õpilase, kõik tema meeled, kogu ajumahu. Seejuures on fookus ristoskustel nagu digitaalsed oskused, kommunikatsioon jms. Terve maailm muutub õpilase õpikuks ja klassiruumiks.

"Hollandis kasvanud OÜ Carelse analüütik ja disainer Jeroen Carelse, kes töötab ka Soome Aalto ülikooli lektorina, tutvustas oma väga köitvas ettekandes ja andis võimaluse töötoas läbi harjutuste õppida, kuidas tuua loovus tagasi koolide igapäevastesse tegevustesse.

Pille Liblik EV Haridus- ja Teadusministeeriumist kinnitas, et Eesti haridussüsteem liigub samas suunas ja sarnaste väärtustega kui põhjanaabrite oma. Sarnaselt hinnatakse ümber koolikultuur, mis liigub samuti õ±è¾±°ì´Ç²µ³Ü°ì´Ç²Ô»å²¹»å±ð suunas, kus õpetaja valib meetodid ning riik annab soovitused, kuidas planeerida õppeprotsessi.

Kolmas suurem teema oli visuaalne õppimine ja õpetamine, millele pani aluse Uus-Meremaa teadlane John Hattie. Loovusfoorumil tutvustasid meetodit Martin Tinning Taanist ja Bitte Sundin Rootsist. Visuaalse õpetamise ja õppimise kandvaks ideeks on mitte tulemuste vaid iga õpilase progressi hindamine. Õpilastel tuleb ka endil oma pingutusi hinnata ja mõtestada, tuleb esitada küsimusi ja teha koostööd. Õpetajatel on seejuures oluline saada õpilastelt tagasisidet õpetamise tulemuslikkuse kohta.

Viimaks puudutati teemat "sisserändajatest lapsed Eesti koolides." Eestis on palju tuliseid arutelusid pakkunud sisserändajate ja kitsamalt pagulaste vastuvõtmine. Avatud Euroopasse kuuluva Eesti keele- ja kultuuriruumi tuleb järgmistel aastatel senisest enam lapsi, kes asuvad siin haridust omandama. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Lilleküla Gümnaasiumil on aastatepikkused kogemused välisriikidest õpilastega ning nende abistamisega. Kooli emakeeleõpetaja Edward Kess tutvustas, kuidas uussisserändajatest õpilastele eesti keelt õpetatakse ning kuidas ja kui kiiresti nad uute oludega kohanevad. Kessi sõnul ei tohiks unustada, et teisest keele- ja kultuuriruumist lapsed on nagu lapsed ikka.

Loovaridus on korraldamas HIK-is järgmist seminari juba 27. novembril kujundava hindamise teemal. Lisainfo

Eda Heinla
MTÜ LoovHA juhtuse liige