ÌìÃÀÓ°ÊÓ

HIK-i ja Jõhvi Gümnaasiumi vaheline koostöö toimub hetkel kolmel rindel: seire, õpetajate arengu toetamine ja kursuse loomine õpilaste õpipädevuse kujundamiseks. Viimases löövad kaasa andragoogika II kursuse tudengid TLÜ Haridusteaduste instituudist – Anete, Kadri, Eliisabeth ja Mariya.

Jõhvi Gümnaasiumi soov on, et õpioskuste arendamine oleks koolis kesksel kohal toetamaks nii õpilase kui ka õpetaja arengut "õppija profiilist" lähtudes - seetõttu on kool nõus olema katselabor ja testima ideid koos TLÜ tudengitega. Milline saab kursus olema, on veel lahtine. Kindel on, et tegu saab olema kohustusliku kursusega kõigile õpilastele, kuid midagi, mis ei ole eraldiseisev, vaid pigem integreeritud ülejäänud õppetöösse. Kindlasti saab üheks osaks veebis kättesaadav materjalide ja testide kogumik, mida saab aja jooksul edasi arendada. TLÜ tudengite jaoks, kes ka ise alles hiljuti gümnaasiumi lõpetanud, on tegu põneva väljakutsega, mis lubab lasta oma fantaasial lennata ning samal ajal mõtestada sügavuti ülikooli kursustel õpitut.

See on hea näide sellest, kuidas ülikoolis õpitav teooria seotakse praktikaga päris elus – tudengitel on võimalus õppida kogemusest ning luua midagi, millel on mõju nii nende enda arengule ja oskustele (kursuse disain, uurimuslik lähenemine, professionaalsete suhete loomine) kui ka õpilastele nii Jõhvi Gümnaasiumis ja tulevikus loodetavasti teisteski koolides.

Miks otsustasite kooli külastada?

Kadri: Külastasime vastavatud Jõhvi gümnaasiumi "Ōpime õppima" projekti raames, mida loome koos teiste andragoogika II kursuse tudengitega. Külastuse käigus tegime tunnivaatlusi, viisime läbi intervjuusid nii õpilaste kui õpetajatega ning vestlesime kooli juhtkonnaga. Soovisime kooli külastada, et tunda, milline on selle kooli "vaim", kuidas on meelestatud õpilased õppima ning milliseid meetodeid kasutavad õpetajad õpilaste õpipädevuse arendamiseks.

Anete: Sellel sügisel alustasime kursuse loomisega Jõhvi koolile, mille sisuks õppima õppimine. Jõhvi kool oli lahkelt nõus meie katsetustega kaasa tulema, kuid enne ainekava koostamist tahtsime kindlasti näha kooli õhkkonda ehk keskkonda, kus kursus toimuma hakkaks.

Mida märkasite tunnivaatluste ajal?

Kadri: Tunnivaatlustest selgus, et nii mõnigi õpetaja kasutab oskuslikult meetodeid, mis õpipädevust arendab. Nägime palju grupitöid ning saime teada, et õpilastel on selles koolis oluline osa õppeprotsessi kujundamisel ning kaasarääkimisel. Samas, aga märkasime, et õpetamise tase ei ole kõigis tundides sama ning pidime tõdema, et ka head saab paremaks muuta.

Anete: Saabusime kooli peale lõppenud sügisvaheaega, mis tähendas, et alanud olid uued kursused ning enamik tunde toimus esimest korda. Oli tore näha, et tundi alustati valdkonna kaardistamisest, kuid veelgi positiivsem oli näha õpilasi eesmärgistamas - mida oodatakse ainelt, endalt, õpetajalt ning kaaslastelt. Enda kooliajast sellist tegevust ei mäleta, kuid andragoogika õpingute ajal ülikoolis olen taolist eesmärgistamist väga hindama hakanud ning näen selle kasulikkust.

Mis ilmnes intervjuudest õpilaste ja õpetajatega?

Kadri: Sattusime intervjueerima väga motiveeritud õpilasi ning õpetajaid, sest intervjuude vastustest selgus, et õpetajad teavad, kuidas õpilaste õpipädevust arendada ning ka kasutavad selleks konkreetseid meetodeid. Õpilastega vesteldes selgus, et neile meeldib õppida. Nad tõid välja seda, et õpetaja peaks olema juhendaja, mitte käskija rollis ning pidasid oluliseks vaba ning avatud õpikeskkonda, kus on mugav õppida. Õpetajatelt ootavad nad argumenteerimisoskust ning põhjalikumaid seletusi, samuti ka avatud ning uuenduslikku meelt, sest "ajad on muutunud ja enam ei ole kõik nii nagu vanasti," sõnas üks õpilastest. Intervjuudest selgus ka, et nad teadvustavad endale oma nõrkusi - mitu õpilast tõi välja näiteks selle, et õppimist segab nõrk keskendumisvõime.

Anete: Kuna koolis oli väga kiire päev nii õpetajatel kui õpilastel, siis kahjuks saime vaid kahe õpetajaga maha istuda ja arutada. Oli tore, et õpetajad näevad oma aine edasiandmisega vaeva, mitte ei edasta lihtsalt teavet. Siiski omavahel hiljem arutledes märkasime, et andragoogika ning pedagoogika valdkonnad peaksid rohkem koostööd tegema. Õpilased suutsid taas üllatada - nad olid eneseteadlikud, tulid meie arutelu ning küsimustega kaasa ning olid üleüldiselt aktiivsed. Üldistusi on raske hetkel teha, kuna intervjueerisime vaid väikest osa õpilaskonnast. Meie eesmärgiks oli rääkida ka mõne 10. klassi õpilasega, kuna kursus saab olema suunatud eelkõige neile, kuid kahjuks sel korral saime jälgida neid vaid tunnivaatluste käigus.

Mida muud huvitavat märkasite või saite teada? Mis oli enda jaoks kõige meeldejäävam? 

Kadri: Enda jaoks oli kõige meeldejäävam kooli juhtkonna ning õpetajate uuenduslik meel, mis paistis välja nii tunnivaatlusest kui ka intervjuudest. Endalgi oli põnev näiteks muusikaõpetajat kuulata, kui ta seostas ajaloolisi sündmusi tänapäevaga ning tekkis soov vastata küsimustele, mida õpetajad dialoogi hoidmiseks õpilastelt tihti küsisid. Kuna meie enda kooliajal õpetajad kuigi palju erinevaid meetodeid ei kasutanud (või ei osanud me neid märgata), siis oli terve külastuse päev läbivalt kaasahaarav ning üllatusmomente pakkuv.

Anete: Kool on tegutsenud vaid mõned kuud, kuid on loonud hea õpikeskkonna. Mõtlen selle all just seda, et kui õpilasel on soov ning tahe rohkem kaasa rääkida, arutada või muul viisil panustada, siis on kooli poolt neil ressursid ning võimalus selleks olemas.

Kuidas saadud kogemus aitab paremini "õppimise" kursust luua?

Kadri: Tänu külastusele suudame "õppimise" kursust vaadata rohkem läbi õpilaste silmade - milliseid oskusi neil on vaja õppimiseks arendada ning milliseid teadmisi nad vajavad, et paremini oma õpiprotsessi juhtida. Samuti saime teada, mis on nende jaoks õpiprotsessi juures kõige olulisem.

Anete: Meie jaoks oli oluline näha keskkonda, kus kursus toimuma hakkab. Tahtsime tutuvuda õpetajate, õpilaste ning kooliga, et näha millised võimalused meile antud on. Kuna olime arutanud, et kursus saab toimuma 10. klassi õpilastele, siis oli ka hea näha selles vanuses õpilasi ja analüüsida nende valmisolekut taolisel kursusel õppida. Kuna me ei saanud 10. kl. õpilasi siiski intervjueerida, siis oleks hea teha lisaks ka kirjalik/online küsitlus, et saada laiem ja teaduspärasem ülevaade tegelikust olukorrast.

Mis on teie edasised sammud kursuse loomisel?

Kadri: Juba uue nädala alguses saame kokku grupiga, kellega analüüsime põhjalikult salvestatud intervjuusid ning muid külastuse päeval kogutud teadmisi. Sellele järgneb kursuse esialgse kava kokkupanemine, kus on juba loodetavasti sees detailsemad ideed.

Anete: Tänu kooli külastusele saime oma loodavale kursusele teatud raamistiku, millest lähtuda. Seega järgnevaks peame analüüsima õpilaste vajadusi, võimalusi ning paika panema juba detailsemalt kursusel käsitletavad teemad.