ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli senat kutsus kokku Katariina kolledži töörühma
Eile, 3. detsembril otsustas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli senat moodustadatöörühma, mille ülesandeks on töötada läbi Katariina kolledžiprojekti kohta esitatud ettepanekud ja alternatiivsed lahendused Eesti veneõppekeelega gümnaasiumide lõpetajatele ligipääsu tagamisekskvaliteetsele kõrgharidusele.
Töörühma kuuluvad:
Martin Ehala – TLÜ eesti filoloogia osakonna juhataja, professor
Mati Heidmets – TLÜ hariduspoliitika keskuse juhataja, professor
Leif Kalev – TLÜ riigiteaduste osakonna juhataja
Mihkel Kangur – TLÜ Ökoloogia Instituudi direktor
Liisa Lumiste – TLÜ Üliõpilaskonna juhatuse aseesimees haridus- ja
teaduspoliitika valdkonnas, klassiõpetaja eriala üliõpilane
Heli Mattisen – TLÜ akadeemiline prorektor
Dimitri Mironov – TLÜ vene akadeemilise õppe keskuse projektijuht
Aleksander Pulver – TLÜ sotsiaalteaduskonna dekaan, professor
Mart Rannut – TLÜ eesti keele ja soome keele (võõrkeeltena) õppetooli
dotsent
Rein Raud – TLÜ rektor, professor
Hagi Šein – TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli direktor, professor
Anastassia Zabrodskaja – TLÜ eesti filoloogia osakonna teadur, Eesti
Keele Teise Keelena Õpetajate Liidu ÌìÃÀÓ°ÊÓ ja Harjumaa keskuse juhataja
Anna Verschik – TLÜ filoloogiateaduskonna dekaan, eesti keele ja soome
keele (võõrkeeltena) õppetooli juhataja, humanitaarteaduste
doktorikooli juhataja, professor
Raivo Vetik – TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi
direktor, professor
Jüri Viikberg – TLÜ eesti keele õppetooli juhataja, professor
Taustainfo Katariina kolledži kohta
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli koosseisu kavandatava Katariina kolledži idee on
pakkuda bakalaureusetaseme kõrgharidust mitmekeelsetel õppekavadel.
Eestis keskhariduse omandanud noortele sätestatakse nende õppekavade
järgi õppimisel kohustuslikuks eestikeelse õppe miinimummahuks 40% ning
eesti keele oskuse nõudeks tase, mis võimaldab neil jätkata õpinguid
eestikeelses magistriõppes.
Eesti venekeelsete gümnaasiumide lõpetanud, kes asuvad õppima Katariina
kolledžisse, õpivad esimesel aastal vene keeles, et omandada eriala
baasteadmised ja mõisted oma emakeeles. Paralleelselt käivitub neile ka
intensiivne praktiline ja erialane eesti keele õpe. Teisel õppeaastal
läbivad üliõpilased eestikeelseid õppeaineid 40% ning kolmandal aastal
60% ulatuses. Lisaks osalisele eestikeelsele õppele toetatakse Katariina
kolledži üliõpilaste eesti keele omandamist ka tugiprogrammiga. Pärast
ülikooli sissesaamist sooritavad kõik kolledži üliõpilased eesti keele
tasemetesti. Testi tulemuste alusel suunatakse nad eesti keele kursustele,
mille sisu ja maht sõltub nende keeleoskuse tasemest ning mis loob
eeldused ülikooliõpinguteks vajaliku taseme saavutamiseks hiljemalt
esimese õppeaasta lõpuks.Tugiprogramm näeb ette ka kakskeelsete
õppematerjalide koostamist ning tugiseminaride toimumist täienduseks
eestikeelsetele loengutele.
Katariina kolledžisse oodatakse õppima ka vene emakeelega noori Eesti
lähiümbrusest (Loode-Venemaalt, Lätist) ning noori Ida-Euroopa
riikidest, kus vene keele oskus on laiemalt levinud (Ukrainast, Moldovast,
Taga-Kaukaasiast). Nemad läbivad teisel ja kolmandal õppeaastal osa
õppekavast inglise keeles. Soovi korral on neil võimalik liituda ka eesti
keele õppijatega. Väljastpoolt Eestit Katariina kolledžisse õppima
tulnud üliõpilased asuvad täiendama oma inglise keele oskust tasemeni,
mis võimaldab neil jätkata magistriõpinguid inglise keeles.
Kolledžis toimub õppetöö kahe bakalaureusetaseme õppekava järgi –
need on humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. Humanitaarteaduste
õppekava sisaldab ajaloo, filosoofia, eesti keele ja kultuuri, vene keele
ja kultuuri, tõlkimise ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni
erialamooduleid. Sotsiaalteaduste õppekava sisaldab sotsioloogia,
sotsiaaltöö, sotsiaal- ja reklaamipsühholoogia erialamooduleid.
Õppekavad (maht on 120 ainepunkti) koosnevad järgmistest osadest:
(1) Sissejuhatavad ained, mille kohustuslik maht on 26 ainepunkti.
(2) Erialamoodulid, mille kohustuslik maht on 60 ainepunkti (1 mooduli maht
on 30 ainepunkti, igal üliõpilasel tuleb läbida 2 moodulit). Ühe neist
moodulitest võib üliõpilane valida ka kõikide vastava valdkonna
eestikeelsete bakalaureuseõppekavade hulgast. Iga mooduli läbimine annab
pärast bakalaureuseõppe lõpetamist võimaluse jätkata õpinguid
konkreetse(te)l eesti- või ingliskeelsetel magistriõppekava(de)l. Soovi
korral on kolledži üliõpilasel pärast 30 ainepunkti mahuga
erialamooduli läbimist võimalik taotleda üleviimist eestikeelsele
bakalaureusetaseme õppekavale.
(3) Vabaaineid, mille maht on 30 ainepunkti ning mille arvelt üliõpilane
omandab nõutud tasemel eesti ja võõrkeele oskuse, samuti
ülikooliõpinguteks vajaliku arvutioskuse. Üliõpilane võib omandada ka
mainitust rohkem vabaaineid, sest nende hulk ei ole ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
piiratud.
(4) Bakalaureusetöö, mille maht on 4 ainepunkti.
Katariina kolledžist kujuneb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli akadeemiline
struktuuriüksus, mis koordineerib oma üliõpilaste õppetööd,
organiseerib tugiprogrammi ning vastutab õppekavaga sätestatud
tasemenõuete täitmise eest. Õppetööd viivad läbi ja selle kvaliteeti
tagavad erinevad ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli instituudid, mille kompetentsivaldkonda
kolledži erialamoodulite õpetamine kuulub.
Kolledž hakkab paiknema ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Narva maantee äärses
kampuses.
Kolledžis õppimine on tasuline.
Katariina kolledži asutamisotsuse teeb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli senat.
Lisainformatsioon:
Heli Mattisen
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli akadeemiline prorektor
640 9104
heli.mattisen@tlu.ee
Krista Männa
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee
Martin Ehala – TLÜ eesti filoloogia osakonna juhataja, professor
Mati Heidmets – TLÜ hariduspoliitika keskuse juhataja, professor
Leif Kalev – TLÜ riigiteaduste osakonna juhataja
Mihkel Kangur – TLÜ Ökoloogia Instituudi direktor
Liisa Lumiste – TLÜ Üliõpilaskonna juhatuse aseesimees haridus- ja
teaduspoliitika valdkonnas, klassiõpetaja eriala üliõpilane
Heli Mattisen – TLÜ akadeemiline prorektor
Dimitri Mironov – TLÜ vene akadeemilise õppe keskuse projektijuht
Aleksander Pulver – TLÜ sotsiaalteaduskonna dekaan, professor
Mart Rannut – TLÜ eesti keele ja soome keele (võõrkeeltena) õppetooli
dotsent
Rein Raud – TLÜ rektor, professor
Hagi Šein – TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli direktor, professor
Anastassia Zabrodskaja – TLÜ eesti filoloogia osakonna teadur, Eesti
Keele Teise Keelena Õpetajate Liidu ÌìÃÀÓ°ÊÓ ja Harjumaa keskuse juhataja
Anna Verschik – TLÜ filoloogiateaduskonna dekaan, eesti keele ja soome
keele (võõrkeeltena) õppetooli juhataja, humanitaarteaduste
doktorikooli juhataja, professor
Raivo Vetik – TLÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi
direktor, professor
Jüri Viikberg – TLÜ eesti keele õppetooli juhataja, professor
Taustainfo Katariina kolledži kohta
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli koosseisu kavandatava Katariina kolledži idee on
pakkuda bakalaureusetaseme kõrgharidust mitmekeelsetel õppekavadel.
Eestis keskhariduse omandanud noortele sätestatakse nende õppekavade
järgi õppimisel kohustuslikuks eestikeelse õppe miinimummahuks 40% ning
eesti keele oskuse nõudeks tase, mis võimaldab neil jätkata õpinguid
eestikeelses magistriõppes.
Eesti venekeelsete gümnaasiumide lõpetanud, kes asuvad õppima Katariina
kolledžisse, õpivad esimesel aastal vene keeles, et omandada eriala
baasteadmised ja mõisted oma emakeeles. Paralleelselt käivitub neile ka
intensiivne praktiline ja erialane eesti keele õpe. Teisel õppeaastal
läbivad üliõpilased eestikeelseid õppeaineid 40% ning kolmandal aastal
60% ulatuses. Lisaks osalisele eestikeelsele õppele toetatakse Katariina
kolledži üliõpilaste eesti keele omandamist ka tugiprogrammiga. Pärast
ülikooli sissesaamist sooritavad kõik kolledži üliõpilased eesti keele
tasemetesti. Testi tulemuste alusel suunatakse nad eesti keele kursustele,
mille sisu ja maht sõltub nende keeleoskuse tasemest ning mis loob
eeldused ülikooliõpinguteks vajaliku taseme saavutamiseks hiljemalt
esimese õppeaasta lõpuks.Tugiprogramm näeb ette ka kakskeelsete
õppematerjalide koostamist ning tugiseminaride toimumist täienduseks
eestikeelsetele loengutele.
Katariina kolledžisse oodatakse õppima ka vene emakeelega noori Eesti
lähiümbrusest (Loode-Venemaalt, Lätist) ning noori Ida-Euroopa
riikidest, kus vene keele oskus on laiemalt levinud (Ukrainast, Moldovast,
Taga-Kaukaasiast). Nemad läbivad teisel ja kolmandal õppeaastal osa
õppekavast inglise keeles. Soovi korral on neil võimalik liituda ka eesti
keele õppijatega. Väljastpoolt Eestit Katariina kolledžisse õppima
tulnud üliõpilased asuvad täiendama oma inglise keele oskust tasemeni,
mis võimaldab neil jätkata magistriõpinguid inglise keeles.
Kolledžis toimub õppetöö kahe bakalaureusetaseme õppekava järgi –
need on humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. Humanitaarteaduste
õppekava sisaldab ajaloo, filosoofia, eesti keele ja kultuuri, vene keele
ja kultuuri, tõlkimise ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni
erialamooduleid. Sotsiaalteaduste õppekava sisaldab sotsioloogia,
sotsiaaltöö, sotsiaal- ja reklaamipsühholoogia erialamooduleid.
Õppekavad (maht on 120 ainepunkti) koosnevad järgmistest osadest:
(1) Sissejuhatavad ained, mille kohustuslik maht on 26 ainepunkti.
(2) Erialamoodulid, mille kohustuslik maht on 60 ainepunkti (1 mooduli maht
on 30 ainepunkti, igal üliõpilasel tuleb läbida 2 moodulit). Ühe neist
moodulitest võib üliõpilane valida ka kõikide vastava valdkonna
eestikeelsete bakalaureuseõppekavade hulgast. Iga mooduli läbimine annab
pärast bakalaureuseõppe lõpetamist võimaluse jätkata õpinguid
konkreetse(te)l eesti- või ingliskeelsetel magistriõppekava(de)l. Soovi
korral on kolledži üliõpilasel pärast 30 ainepunkti mahuga
erialamooduli läbimist võimalik taotleda üleviimist eestikeelsele
bakalaureusetaseme õppekavale.
(3) Vabaaineid, mille maht on 30 ainepunkti ning mille arvelt üliõpilane
omandab nõutud tasemel eesti ja võõrkeele oskuse, samuti
ülikooliõpinguteks vajaliku arvutioskuse. Üliõpilane võib omandada ka
mainitust rohkem vabaaineid, sest nende hulk ei ole ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
piiratud.
(4) Bakalaureusetöö, mille maht on 4 ainepunkti.
Katariina kolledžist kujuneb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli akadeemiline
struktuuriüksus, mis koordineerib oma üliõpilaste õppetööd,
organiseerib tugiprogrammi ning vastutab õppekavaga sätestatud
tasemenõuete täitmise eest. Õppetööd viivad läbi ja selle kvaliteeti
tagavad erinevad ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli instituudid, mille kompetentsivaldkonda
kolledži erialamoodulite õpetamine kuulub.
Kolledž hakkab paiknema ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Narva maantee äärses
kampuses.
Kolledžis õppimine on tasuline.
Katariina kolledži asutamisotsuse teeb ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli senat.
Lisainformatsioon:
Heli Mattisen
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli akadeemiline prorektor
640 9104
heli.mattisen@tlu.ee
Krista Männa
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee