Ӱ Ülikooli saatis teadustööde konkursil edu
2016. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil said Ӱ Ülikooli inimesed erinevates kategooriates kaks esimest ja kolm teist preemiat. Preemiad anti üle 20. Aprillil konverentsil „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool.“
2016. aasta kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil said Ӱ Ülikooli inimesed erinevates kategooriates kaks esimest ja kolm teist preemiat. Preemiad anti üle 20. aprillil konverentsil „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool.“
Kokku anti välja preemiaid neljas kategoorias: parim eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel, parim võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel, parim magistritöö ja parim populaarteaduslik töö.
Eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias sai I preemia Imbi Henno töö „Loodusteaduste õppimisest ja õpetamisest Eesti koolides rahvusvaheliste võrdlusuuringute taustal“. Uurimistööst selgus, et uurimisõppe, kognitiivsete aktiveerimisstrateegiate ja kujundava hindamise innukal rakendamisel eesti õpilaste loodusteaduslik sooritus halvenes ja osad PISA 2006 ja PISA 2012 mõõdikutest ei sobi seletama loodusainete õpetamist Eestis. Õpetajad tähtsustavad konstruktivistlikku õppimiskäsitust verbaalselt, muutmata sealjuures oma õpetamispraktikat. Samas jäävad meie hariduse kõrge taseme juures suurel osal õpilastest arendamata kõrgemad kognitiivsed oskused, loovus ja innovaatilisus.
Sama kategooria II preemia pälvis Krista Uibu Tartu ÜǴDZ ja Mairi Männamaa Ӱ ÜǴDZ (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik) tööga „Õpetamistegevused ja õpilaste tekstimõistmine üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse“. Seni Eesti Haridusteaduste Ajakirjas kõige loetuimas artiklis toodud uuringus uuriti aastase jooksul tipptasemel metoodilisusega tekstimõistmise muutust üleminekul esimesest kooliastmest teise seostatuna õpetamise ja õpilaste verbaalse võimekusega. Selgus, et mitmekesise metoodilise pagasiga õpetajatel on vähem nõrgalt teksti mõistvaid õpilasi ja nendel õpetajatel, kes erinevatele metoodikatele tähelepanu ei pööra, püsib õpilasi, kes tekstist kuigi hästi aru ei saa.
Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikli kategooria I preemia pälvisid Piret Soodla ja Eve Kikas Ӱ ÜǴDZ koos Marja-Kristiina Lerkkaneni, Gintautas Silinskase ja Jari-Erik Nurmiga Jyväskylä ÜǴDZ ning Pekka Niemiga Turu ÜǴDZ töö „Does early reading instruction promote the rate of acquisition? A comparison of two transparent orthographies“ eest. Kollektiivsest uurimistööst Eestis ja Soomes selgus, et Eesti lapsed oskavad kooli tulles lugeda Soome lastest paremini, kuid seitsme kuu pärast, esimese õppeaasta lõpuks kohad vahetuvad, sest rohkem kui treenimine toetab lugemisoskuste arengut keeleliste oskuste mitmekesisem arendamine ja motivatsiooni toetamine.
Magistritöö kategoorias pälvis I koha preemia Stella Polikarpus, töö „Reostuse teema õpetamine päästekorraldajate kutseõppes Sisekaitseakadeemias“ eest. Autor rakendas pedagoogika teooriat edukalt õppesse ning arendas välja reostusteemalise mooduli Sisekaitseakadeemias koolituvatele päästeametnikele.
Sama kategooria II koha preemia pälvis Marleen Pedjasaar töö „Makrotasandil haridusmuutuste algatamine Eesti haridusministrite arusaamades“ eest. Töös on analüüsitud intervjuusid pea kõikide taasiseseisvunud Eesti haridusministritega, kelle hinnangul võivad haridusmuutused nii alata kui takerduda erinevatel poliitilistel põhjustel (erakondlik surve, soov püüda valijate hääli või hirm neid kaotada, otsuse aimatav populaarsus või ebapopulaarsus) või seostuda laiemate muutustega ühiskonnas (riigikorra/võimu vahetus, demograafilised muutused). Samas on ka paratamatute piirangute oludes haridusministril kaalukas roll.
Populaarteadusliku töö kategoorias sai II preemia Jana Kadastik tööga „Populaarteaduslik (õppe)film “Otsiskelu”.“ Õppefilm avab õppevara-loomet hooldusõppes kasutajakeskse disaini protsessina, hinnates õpilaste endi kasutajakogemust.
Lisaks tänati Priit Reiskat ja Viive-Riina Ruusi Imbi Henno doktoritöö juhendamise eest, Katrin Poom-Valickist ja Meidi Sirki Stella Polikarpuse magistritöö juhendamise eest ning Kristi Vinterit preemia pälvinud Marleen Pedjasaare magistritöö juhendamise eest.
Kasvatusteaduslike tööde konkursi eesmärk on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust parimatele kasvatusteadlastele. Konkurssi korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts ja seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.