Süsteemne mõtlemine kui vahend perede aitamisel
Pille Murrik, pereterapeut ja Gordoni Perekooli koolitaja viis REGI projekti koolitusprogrammi raames 31. jaanuaril läbi 4. mooduli sotsiaalvaldkonna spetsialistidele, kes igapäevaselt puutuvad kokku tööalase migratsiooniga ja sellest tekkivate probleemidega. Mooduli teema oli „Süsteemne mõtlemine“ ja olulisteks märksõnadeks oli muutustega kohanemine ning paindlikkus ja valmisolek muutustega kaasa minna.
Pille Murrik, pereterapeut ja Gordoni Perekooli koolitaja viis REGI projekti koolitusprogrammi raames 31. jaanuaril läbi 4. mooduli sotsiaalvaldkonna spetsialistidele, kes igapäevaselt puutuvad kokku tööalase migratsiooniga ja sellest tekkivate probleemidega. Mooduli teema oli „Süsteemne mõtlemine" ja olulisteks märksõnadeks oli muutustega kohanemine ning paindlikkus ja valmisolek muutustega kaasa minna.
„Elu on näidanud seda, et probleemide puhul väga sageli asutakse neid kohe lahendama – mõistmata tegelikult sügavuti, millest mingisugune probleem räägib. Ja nii võib kuluda palju aega ja ressurssi, ilma et lahendused oleksid toimivad. Pered, kes on kas läinud Eestist Soome või tulnud tagasi, või kuskile mujale riiki või töötab üks vanematest Soomes - õpetajad , sotsiaalpedagoogid ja sotsiaaltöötajad, kes on nendega kokku puutunud, on puutunud kokku ka probleemidega. Ja kui me nüüd püüdsime vaadata neid probleeme just nimelt süsteemselt, tuginedes Diltsi püramiidile, ehk siis vaadata, mida mingi muutus toob kaasa, kuidas see mõjutab lapse identiteeti või vanemate identiteeti, mis on üldse mingisuguse muutuse eesmärgid olnud, siis on mõistetav, et nii raskused kui toimetulek sõltuvad vägagi sellest, millised on inimeste uskumused, hoiakud, väärtused, kuidas nad tajuvad iseennast, millised oskused neil on. Ja väga oluline on see, milline on selle pere emotsionaalne kliima, kuidas üksteisega suheldakse, kuidas suheldakse lapsega, kuivõrd see laps on kaasatud, arvestatud, ja kuidas on tema vajadused rahuldatud ja kuidas ta saab sellist lähedust, tähelepanu ja emotsionaalset toetust. Ja igasugused muutused puudutavad just nimelt ka neid tegureid.
Me keskendusime sellisele praktilisele küljele, erinevaid aktiivõppe meetodeid, praktilisi harjutusi, kogemuste jagamist kasutades. Vaatasime seda olukorda erinevatest positsioonidest - õpetaja, lapsevanema, lapse, sotsiaalpedagoogi ja sotsiaaltöötaja pilgu läbi. Leiti, et lapse põhisõnum on: „Märgake mind, olge minu jaoks olemas". Laps vajab kontakti, lähedust ja tähelepanu. Ja kui vanemad jäävad hätta selle pakkumisel või kui lapsel tekivad rahuldamata vajadustest või kinnijäänud tunnetest käitumisprobleemid või terviseprobleemid, siis on väga oluline, et last ümbritsevad täiskasvanud selles tugivõrgustikus – nii sotsiaalvõrgustikus kui haridussüsteemis , oskaksid süsteemselt mõelda ja läheneda lapsele vajaduspõhiselt ja vaadata siis ka seda peret seal taustal. Osalejad ütlesid ka, et väga kasulikuks osutus just teadlikult selline positsioonide vahetamine, et panna ennast lapse olukorda, vanema olukorda, ja võtta aeg ja hinnata olukorda kõrvalt, astuda nö situatsioonist välja, et näha tervikpilti, et siis mõista, kes mida vajab ja mis roll ning millised võimalused on siis kellelgi selle lapse ja selle pere toimimisel. Hästi oluline on just nimelt mõistmine, mitte hukkamõistmine ja kui osatakse mõelda süsteemselt ja näha, mis tasandil probleem on ja kuhu suunata see energia ja tähelepanu, siis ka väiksema ressursikuluga saab tegelikult paremaid tulemusi – probleemid vähenevad ja see süsteemne mõtlemine on ka väga oluline probleemide ennetamisel.
Koolitusel osalenute tagasiside oli väga positiivne ja omandatud teadmisi saavad nad rakendada oma igapäevatöös. Enamus spetsialiste tõdes, et üha enam esineb nende töös juhtumeid/probleeme, mis haakuvad REGI projekti temaatikaga. Leiti, et tänu praktilisele vormile oli antud koolitus kindlasti mõjusam kui loenguvormis koolitus, kuna pani aktiivselt kaasa mõtlema.