In memoriam Enn Soosaar
Mälestame 10. veebruaril pikaajalise raske haiguse tagajärjel meie seastlahkunud audoktor Enn Soosaart.
Tõlkija, kirjanduskriitik ja publitsist Enn Soosaar sündis 13. veebruaril
1937 Ӱs Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku pojana.
Kasvukeskkond mõjutas määravalt tema vaimse silmapiiri kujunemist. Ta
elas keset tarku ja õpetlikke raamatuid. Kogu ta teadlik elu oli
pühendatud (peamiselt) anglo-ameerika kirjanduskultuuri vahendamisele
eesti keelde ning selle kaudu eesti kultuurile ühe silla loomisele
maailmakultuuri. Enn Soosaare 70. sünnipäeval nimetaski EELK peapiiskop
Andres Põder oma karjasekõnes teda “sillameistriks, kes on vahendanud
ja kujundanud mitmele põlvkonnale kultuuriruumi, millest toitub eestlaste
tänane ja tulevane maailmapilt”.Enn Soosaar alustas oma tõlkijateed
1965. aastal ja oli sellest peale kutselise tõlkijana viljakaim ja
pädevaim ameerika kirjanduse vahendaja Eestis. Ta avaldas rohkesti
artikleid, tutvustusi ja järelsõnu peamiselt ameerika kirjandusest, aga
kirjutas ka tõlkeprobleemidest ja tõlkekirjanduse ülevaateid, samuti
retsenseeris ajakirjanduses üle kahesaja tõlkeraamatu. Aastatel
1979–1987 pidas ta nädalalehes Sirp ja Vasar autorirubriiki
“Tõlkeraamatuid lehitsemas”.Enn Soosaare tõlkijapanus oli eriti
oluline Ernest Hemingway, William Faulkneri ja Saul Bellow’ jõudmisel
eesti keelde ja kirjanduskultuuri. Tema tõlkelooming hõlmas aga ka
niisuguseid autoreid nagu F. Scott Fitzgerald, Thornton Wilder, Bernard
Malamud, James Baldwin, Truman Capote, John Updike, Richard Brautigan,
Patrick White, I. B. Singer, E. L. Doctorow, J. M. Coetzee, I. Fleming,
John Le Carré jpt. Soosaar pälvis oma tõlgete eest korduvalt
auhindu.1990-ndatel kujunes Enn Soosaarest Eesti üks silmapaistvamaid
avalikke intellektuaale, kelle kolumnid täitsid erinevate päeva- ja
nädalalehtede veerge. Ta avaldas alates 1989. aastast erinevates
väljaannetes üle kolmesaja publitsistliku kirjutise, eriti Eesti sise- ja
välispoliitilisi kommentaare. Osa neist on ilmunud valituna kogumikes
“Mõrane maailm” (2000) ja “Eesti asja arutusi” (2000). Panuse eest
Eesti avaliku arvamuse kujundamises ja edendamisel autasustati Enn Soosaart
Riigivapi 4. klassi ordeniga.Enn Soosaar oli üks Eesti XX
sajandi lõpu – XXI sajandi alguse suurvaime. Tema mõõdukast skepsisest
kantud kreedo kõlas artiklis “Kas meie maailma annab parandada” nii:
“XXI sajandi väljakutse ei ole maailma utopistlik parandamine, vaid
selliste mehhanismide, struktuuride ja ühenduste ehitamine ning käigus
hoidmine, mis võimaldaksid maailmal enam-vähem arukalt toimida.“Enn
Soosaare ärasaatmine toimub 20. veebruaril 2010.a. algusega kell 12:00
Ӱs Jaani kirikus. Ӱ Ülikool
1937 Ӱs Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku pojana.
Kasvukeskkond mõjutas määravalt tema vaimse silmapiiri kujunemist. Ta
elas keset tarku ja õpetlikke raamatuid. Kogu ta teadlik elu oli
pühendatud (peamiselt) anglo-ameerika kirjanduskultuuri vahendamisele
eesti keelde ning selle kaudu eesti kultuurile ühe silla loomisele
maailmakultuuri. Enn Soosaare 70. sünnipäeval nimetaski EELK peapiiskop
Andres Põder oma karjasekõnes teda “sillameistriks, kes on vahendanud
ja kujundanud mitmele põlvkonnale kultuuriruumi, millest toitub eestlaste
tänane ja tulevane maailmapilt”.Enn Soosaar alustas oma tõlkijateed
1965. aastal ja oli sellest peale kutselise tõlkijana viljakaim ja
pädevaim ameerika kirjanduse vahendaja Eestis. Ta avaldas rohkesti
artikleid, tutvustusi ja järelsõnu peamiselt ameerika kirjandusest, aga
kirjutas ka tõlkeprobleemidest ja tõlkekirjanduse ülevaateid, samuti
retsenseeris ajakirjanduses üle kahesaja tõlkeraamatu. Aastatel
1979–1987 pidas ta nädalalehes Sirp ja Vasar autorirubriiki
“Tõlkeraamatuid lehitsemas”.Enn Soosaare tõlkijapanus oli eriti
oluline Ernest Hemingway, William Faulkneri ja Saul Bellow’ jõudmisel
eesti keelde ja kirjanduskultuuri. Tema tõlkelooming hõlmas aga ka
niisuguseid autoreid nagu F. Scott Fitzgerald, Thornton Wilder, Bernard
Malamud, James Baldwin, Truman Capote, John Updike, Richard Brautigan,
Patrick White, I. B. Singer, E. L. Doctorow, J. M. Coetzee, I. Fleming,
John Le Carré jpt. Soosaar pälvis oma tõlgete eest korduvalt
auhindu.1990-ndatel kujunes Enn Soosaarest Eesti üks silmapaistvamaid
avalikke intellektuaale, kelle kolumnid täitsid erinevate päeva- ja
nädalalehtede veerge. Ta avaldas alates 1989. aastast erinevates
väljaannetes üle kolmesaja publitsistliku kirjutise, eriti Eesti sise- ja
välispoliitilisi kommentaare. Osa neist on ilmunud valituna kogumikes
“Mõrane maailm” (2000) ja “Eesti asja arutusi” (2000). Panuse eest
Eesti avaliku arvamuse kujundamises ja edendamisel autasustati Enn Soosaart
Riigivapi 4. klassi ordeniga.Enn Soosaar oli üks Eesti XX
sajandi lõpu – XXI sajandi alguse suurvaime. Tema mõõdukast skepsisest
kantud kreedo kõlas artiklis “Kas meie maailma annab parandada” nii:
“XXI sajandi väljakutse ei ole maailma utopistlik parandamine, vaid
selliste mehhanismide, struktuuride ja ühenduste ehitamine ning käigus
hoidmine, mis võimaldaksid maailmal enam-vähem arukalt toimida.“Enn
Soosaare ärasaatmine toimub 20. veebruaril 2010.a. algusega kell 12:00
Ӱs Jaani kirikus. Ӱ Ülikool