����Ӱ��

Kultuur on inimest sünnist saati ümbritsev märgiline keskkond, mis pakub võimaluse muuta oma elu tähenduslikuks. Õigupoolest me kasvamegi inimesteks alles kultuuris, kultuur pakub meile vahendid enese ja ümbritseva mõtestamiseks, sealhulgas teabe omandamiseks, loomiseks, jagamiseks ja salvestamiseks, mõtiskleb TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriajaloo dotsent Marek Tamm.

Kultuurilised kompetentsid on eelduseks elus edukaks toimetulekuks; meie suutlikkus ennast teostada ja maailmas orienteeruda on otseses seoses meie kultuuriliste teadmiste ja oskustega. Nõudmised kultuurilisteks pädevusteks on pidevalt kasvanud: üha tihedamalt põimunud maailm eeldab tugevat kultuurilist eneseidentiteeti, väga erinevates kultuurides orienteerumisoskust ja võimet kiiresti ning loovalt analüüsida mitmesugust informatsiooni.

Kolm kompetentsi

Kultuurilised kompetentsid hõlmavad kolme omavahel seotud valdkonda. Esimene kultuuriline kompetents puudutab omakultuuri tundmist. Selleks, et tänapäeva üleilmastuvas maailmas säilitada kindel jalgealune, peab iga inimese kultuuriline identiteet olema piisavalt tugev, et sellele ehitada teisi identiteete (poliitilisi, sotsiaalseid jne) ning suhelda võrdväärsena teiste kultuuriliste identiteetide kandjatega.

Eestis tähendab omakultuuriline kompetents ja selle arendamine ennekõike eesti keele ja kultuuri uurimist ja õpetamist. ����Ӱ�� Ülikoolis on pikaajaline ja kõrgetasemeline kompetents eesti kultuuri uurimise vallas, seda nii ajaloo, antropoloogia, arheoloogia, keeleteaduse, kirjandusteaduse, kunstiajaloo kui ka nüüdiskultuuri uuringute vallas.

Sellest lähtuvalt näeb ülikool ühe oma keskse ülesandena eesti kultuuri mitmekülgset ja valdkondadevahelist analüüsi, et tagada meie kultuuriline püsimine, eneseanalüüsivõime ja tänapäeva maailmas adekvaatne identiteediloome.

Teine kultuuriline kompetents on seatud võõraste kultuuride tundmisega. “Oma” ja “võõra” eristamine on üks kultuuri alusmehhanisme, kusjuures omakultuuri piiritlemine eeldab alati käsitust võõrast(est) kultuuri(de)st. Kuna nüüdismaailma iseloomustab suur avatus ja aktiivne kultuurisuhtlus, siis on teiste kultuuride (sh keelte) tundmine pakilisem kui kunagi varem. Toimetulek mitmekultuurilises maailmas on iseäranis suur väljakutse väikestele kultuuridele, sest loovalt tuleb hakkama saada endast palju suurematega suhtlemisel.

����Ӱ�� Ülikoolis on tugevad traditsioonid mitmete keele- ja kultuuriareaalide uurimisel ning õpetamisel, sh anglitsistikas, germanistikas, romanistikas ja slavistikas, ent niisamuti suulise ja kirjaliku tõlke vallas. Unikaalne kompetents on ülikoolis Aasia uuringute vallas, mis hõlmab nii Lähis-Ida (Türgi, Araabia) kui ka Aasia (Jaapan, Hiina, India) erinevaid regioone ja keeli. Ülikool näeb oma olulise kutsumusena koolitada erinevate kultuuride ja keelte asjatundjaid, kes suudaksid edukalt toimida “tõlkijatena” oma ja võõra kultuuri vahel.

Rikastame oma kultuuri

Kolmas kultuuriline kompetents, mis täiendab kahte esimest, on seotud võimega nii kultuure üksiti kui ka kultuuri tervikuna analüüsida – seda võib nimetada kultuuriteoreetiliseks kompetentsiks. Kultuuride tundmine eeldab võimet nende toimimist kontseptualiseerida, luua sidus kirjelduskeel ja muuta kultuur mitmeti analüüsitavaks.

����Ӱ�� Ülikooli on koondunud rahvusvaheliselt hinnatud kultuurianalüütiline kompetents, mis hõlmab distsipliine nagu kultuuriajalugu, kultuurantropoloogia, kultuurigeograafia, kultuurifilosoofia, kultuuripsühholoogia, kultuurisemiootika, lingvistika, religiooniuuringud jt. Nende distsiplinaarsete teadmiste pinnalt soovib ülikool panustada üldise ja võrdleva kultuuriteooria arendamisse, nagu ka jätkata kõrgetasemelist teadus- ja õppetööd igas kultuuriteaduslikus distsipliinis eraldi.

Tasub toonitada, et kultuuriteoreetiline kompetents ei puutu üksnes teadusesse, vaid kultuurianalüüs on ühtlasi kultuuri eneseanalüüs ja kultuuriteooria fundamentaalne ülesanne tagada kultuurile enesemõistmise võime ja loov areng. Niisiis mida põhjalikumalt me suudame (oma) kultuuri eritleda, seda enam rikastame ka (oma) kultuuri ennast.