����Ӱ��

����Ӱ�� Ülikooli Riigiteaduste Instituudi valitsemiskorralduse ja õiguse lektor Sulev Lääne osales 26. oktoobril OSCE vaatlejana Ukraina parlamendi ennetähtaegsetel valimistel. Ukraina valituse kutsel oli kohapeal valimisi vaatlejana jälgimas mitmete rahvusvaheliste institutsioonide ja riikide esindajad, kõige enam oli vaatlejaid OSCE/ODIHR poolt.

Järgnevalt annab Sulev Lääne ülevaate Ukraina parlamendi valimistest.

OSCE/ODIHR vaatlejad jagati võimalikult võrdselt üle kogu riigi. Käesoleva kirjatüki autor oli valimisvaatlejaks Poltaava oblastis ning konkreetsemaks piirkonnaks kujunes Mirgorodi linn ja selle ümbruskonna rajoonid. Kokku oli meie tiimis neli liiget – lisaks Eestile veel Kanadast, Ühendkuningriigist ning Tšehhi Vabariigist. Oblastite kaupa oli loodud ka pikaajaliste vaatlejate instituut, mille liikmed olid varem kohal ning kohtusid nii oblasti juhtidega, erakondade ja  julgeoleku institutsioonide esindajatega jne. Lisaks välisvaatlejatele  olid igas jaoskonnas ka kohalikud vaatlejad.

Vaatlemine hõlmas nii valimiseelset perioodi, valimisi ennast kui ka häältelugemist. Olukord Poltaava oblastis oli suhteliselt rahulik. Inimeste huvi valimiste ja poliitika vastu oli küllaltki elav, valimisaktiivsus oli üle 50%. Harjumatu oli vast see, et valimistel ei peetud esialgu kohati probleemiks isikut tõendavate dokumentide kontrollimist – väiksemas kohas ju väidetavalt inimesed teavad kes on kes. Vaatlejate kohalolek aga muutis olukorda. Esines ka juhuseid, kus valimiskabiini sisenes peale valija veel keegi, väidetavalt perekonnaliige. Korra tuvastasime ka mõnede valijate juures sama allkirja valimislehel, jällegi tegemist abielus isikutega.

Keerukam oli seis valimistulemuste kokkuvõtmisega. Ühelt poolt oli reeglistik väga täpne ja kõik komisjonide liikmed ei olnud nendega piisavalt kursis. Teisalt aga loeti hääli kokku käsitsi ja iga eksimuse väljaselgitamine võttis kaua aega. Valimisjaoskondade esindajad ootasid öö läbi järjekorras ning ligi kolmandik neist saadeti tagasi, et taas parandusi protokollidesse sisse viia. Lõpuks jõudis meie kojusõiduaeg kätte, kuid Poltaava oblastis valimistulemuste kokku lugemine kestis ikka veel. 

Poltaava oblastis nähtu põhjal võib aga öelda, et valimised olid demokraatlikud, vabad ja ausad ning mõningad probleemid üldist pilti ei rikkunud.

Ootuspärased valimistulemused

Enne valimisi ennustati, et võidavad Euroopa integratsiooni pooldavad poliitilised jõud. Vahetult enne valimisi ennustati veel suurt võitu president Petro Porošenko juhitud poliitilisele blokile Petro Porošenko Blok (liitunud oli sellega ka Kiievi linnapeaks valitud üks Maidani liikumisel osalejaid Vitali Klitško ning tema partei Udar).

Valimised võitis siiski väikese eduga praeguse peaministri Arseni Jatsenjuki juhitud Rahvarinne. Parlamenti ei pääsenud eelmises koosseisus suurimat fraktsiooni omandanud Regioonide Partei (suures osas praegu opositsiooniline blokk, ei osalenud valimistel Regioonide Partei nime all), samuti ei ületanud 5 % piiri Svoboda partei (4.71%) ja Kommunistlik partei (3.87%). Eeltoodud parteide esindajad saavad siiski arvatavasti pääsu Radasse, kuna nende kandidaadid võitsid valimised  osades ühemandaadilistes majoritaarsetes ringkondades.

Tulemused ning Ukraina parlamenti pääsenud parteide jagunemine, kui loetud oli 100% häältest, mis antud üleriigilistele parteinimekirjadele (siin kehtib proportsionaalne valimissüsteem):

Rahvarinne	22,14%
Petro Porošenko blokk	21,18%
Ühendatud Samopomitš	10,97%
Opositsiooniline blokk	9,43%
Radikaalne Partei	7,44%
“B���ٰ쾱����š���Բ�”	5,68%

Ukraina parlamendivalimiste tulemuste 2012. ja 2014. aasta võrdlus 

Keerukam on seis teise poole parlamendi koosseisu valimistulemuste väljaselgitamisega (valitakse majoritaarse valimissüsteemi alusel ehk üksikkandidaatide hulgast ringkonniti). Nii saab kahe valimissüsteemi tulemuste kokkuvõttes parlamendis enim kohti  eeldatavalt ikkagi Petro Porošenko blokk, kuna mitmed üksikkandidaadid on teatanud liitumisest tema blokiga. Pühapäeva, st 9. novembri õhtuks oli valimiste keskkomisjon tunnistanud valimistulemused lõplikuks 168 üksikkandidaadi osas (kokku valitakse praegu 198 saadikut).

Keskkomisjon lubas lõplikud tulemused välja kuulutada seaduses ettenähtud ajaks, eks siis 10.11.2014. Samas aga jäävad siiski mitmed saadikute kohad veel lahtiseks, kuna mõnes valimisringkonnas ei ole suudetud veel valimistulemusi lõplikult kokku lugeda ning samuti on pooleli osad kohtuvaidlused jms.  Eeltoodu aga ei takista uuel Ukraina parlamendil tööd alustamast, kuna parlament loetakse tegutsemisvõimeliseks, kui on valitud 2/3 tema konstitutsioonilisest koosseisust – see tähendab vähemalt 300 saadikut. 

Ukraina jätkab vaatamata raskustele teed demokraatliku ja toimiva riigi poole. Uue koalitsioonivalitsuse moodustamine on aktiivselt päevakorras ning äsjased valimised andsid edasiseks arenguks legitiimse, rahva tahtele toetuva lootustandva suuna. Koalitsiooniläbirääkimistesse on kaasatud viis parlamenti pääsenud erakonda (välja on jäetud vaid Opositsiooniline blokk). Eesti kogemused sarnaselt teiste Euroopa Liidu  riikidega on aga selles protsessis enam kui teretulnud.

Ukraina parlamendi tänavustest valimistest

Ukraina parlamendis ehk Verhovna Radas on 450 saadikukohta. Pooled parlamendi kohtadest täidetakse proportsionaalsete valimiste ehk üleriigiliste parteinimekirjade alusel, teine pool aga valitakse majoritaarse valimissüsteemi alusel ehk üksikkandidaatide hulgast ringkonniti. Valimistel  mängivad suurt rolli isikud, kes on end ise kandidaadina üles seadnud, faktiliselt on aga mitmed kandidaadid erakondliku taustaga, seda näitas ka valimiste lõpptulemus. Parlamendi lõplik koosseis saab olema aga väiksem kui ette nähtud 450 kohta, sest mõnedes piirkondades ei olnud valimiste läbiviimine sõjategevuse ja okupatsiooni tõttu võimalik.

Grupp OECD vaatlejaid.

Enne valimisi kohtus vaatlejatega Kiievis OSCE/ODIHR Ukraina parlamendivalimiste vaatluse missiooni koordinaator ja lühiajaliste valimisvaatlejate juht, Rootsi parlamendisaadik Kent Härstedti. Härstedt ütles, et äsjased Ukraina parlamendivalimised on kõige olulisemad valimised viimaste aastakümnete jooksul Euroopas ning rõhutas, et neid valimisi on vaja just demokraatia võiduks. Kuna Venemaa on rikkunud rahvusvahelise õiguse reegleid ja okupeerinud Krimmi ning loonud sõjalaadse olukorra Ida-Ukrainas, siis 26. oktoobril toimunud valimistelt loodeti suurt legitiimsust tulevasele Ukraina parlamendile ja valitsusele. Erilist tähelepanu pööras Härstedt olukorrale Odessa, Dnepropetrovski ja Harkovi, samuti Luganski ning Donetski oblastites toimuvale.  Ta nentis, et suures osas on valimised võimalik ikkagi läbi viia. Eriti pidas ta vajalikuks võimaluste loomist inimestele, kes soovivad valimistel osaleda ning rõhutas, et OSCE/ODIHR vaatlejad on maailma üldsusele kõrvad ja silmad mis annaks teada, kas valimised olid demokraatlikud, vabad ja õiglased. Missiooni üheks ülesandeks oli ka võimalikult palju suhelda Ukraina rahva esindajatega ja valimiste korraldajatega – koos sellega anda edasi sõnum, et maailm on nendega. Arusaadavalt pöörati erilist tähelepanu turvalisuse temaatikale ning vaatlejate neutraalsusele.

Missiooni juht suursaadik Tana de Zulueta rõhutas, et olukord Ukraina riigis on keeruline ning seda nii turvalisuse kui ka majanduse seisukohast. Eriti raske tuleb talv. Suursaadik oli kindel, et Ukraina rahvas on jätkuvalt visa ja solidaarne, ehkki keegi ei saa garanteerida, et ka valimispäeval oleks rahu ja rahulik olukord. Need valimised on palju keerukamad kui mais toimunud presidendivalimised. Ukraina parlamenti kandideeris kokku üle 9000 kandidaadi,  paratamatult oli vastuolu poliitiliste jõudude ja isikute vahel,  kes on olnud võimul ja kes soovivad riiki edasi arendada.  

Lisaks eelnevale problemaatikale on Eestis näiteks tundmatu Ukrainas uueks “liikumiseks” kujunenud nn on valede lippude operatsioonid. See kujutas endast skandaale valede lippude ja loosungitega, et poliitilisi oponente maha teha.  Intsidendid olid seda enam populaarsed, et tõmmata endale meedia tähelepanu. Keeruliseks probleemiks oli ka nn klounide osalemine valimistel – kandideerida soovisid isikud, kes kandsid populaarsete kandidaatidega sama ees- ja perekonnanime. Tegelikkuses ei olnud neil isikutel aga poliitikaga seni mingit kokkupuudet ja ka valimiskampaaniaga valdavalt ei tehtud. Eesmärk on arusaadav – eksitada valijaid ning võtta sisuliselt poliitika vastu huvi tundvatelt kandidaatidelt ja erakondadelt hääli ära. Arusaadavalt võitles riigi uus juhtkond korruptsiooniga ning seda ka valimiste kontekstis. Siiski esines nn häälte ostmisi ning seetõttu ei ole valimistulemused mõnes piirkonnas veel teada. Kokku algatas miilits meedia andmetel üle 200 eelnevaga seotud kriminaalasja.

Majanduslanguse problemaatika omas aga kindlasti väga tõsist kohta valimisvõitluses, olgugi et sõja ja rahu temaatika oli üks kesksemaid valimiste küsimusi. Tegelik elu pakkus võimalust olukorda mõista väga vahetult – kohtumiste kohaks olnud Kiievi kultuuripalee oli külm ja ei oldud kogu sügis  köetud. Sama olukord valitses ka kõigis valimiskomisjonides nii kohapeal kui ka valimisringkonnas, samuti hotellides ja mujal, olgugi et temperatuur oli miinuskraadides. Presidendi korraldus oli alustada kütmist eluruumides alates 24. oktoobrist 2014.

Sulev Lääne

OSCE vaatleja Ukraina parlamendivalimistel