HIK loob partnerkoolide võrgustikku
Edukates haridussüsteemides (Soome, Holland, Singapur, Uus-Meremaa) rakendatakse partnerkoolide süsteemi. Selle kevade üks suuremaid projekte HIK-is on justnimelt taolie partnerkoolide võrgustiku loomine. Programmi veab eest HIK-i uus arendusspetsialist Kerttu Mölder. Siinkohal kirjutame natuke sellest, mis on partnerkoolide roll ja kasu.
Edukates haridussüsteemides (Soome, Holland, Singapur, Uus-Meremaa) rakendatakse õpetajahariduses partnerkoolide süsteemi. Selle kevade üks olulisemaid tegevussuundi HIK-is on analoogse partnerkoolide võrgustiku loomine. Tegevussuunda veab eest HIK-i arendusspetsialist Kerttu Mölder. Siinkohal kirjutame natuke sellest, mis on partnerkoolide roll ja kasu.
Üks peamisi põhjuseid partnerkoolide võrgustiku loomiseks on õpetajakoolituse praktika läbiviimine, et tagada tudengile igakülgne tugi õpingute ja praktika käigus. HIK eemärgiks on rakendada mudelit, kus partnerkoolis on korraga praktikal suurem tudengite grupp, kes õpib üksteiselt ning toetab teineteist praktika käigus. Koolipoolsed praktikajuhendajad (mentorid) töötavad ülikooli juhendajaga ühtses meeskonnas ja jäävad tudengitele toeks kogu nende õpingute ajaks. Üliõpilaste tugiprogramm ehitatakse üles õpetamisprotsessi praktilistest probleemidest lähtuvalt, mis omakorda motiveerib alustavat õpetajat looma praktika seoseid teooriaga.
Olulist rolli mängib partnerkoolides inimene, kelle töökoormuse osa on praktika arendamine ja koordineerimine – ta vastutab praktika arengu, korralduse ja praktikat juhendavate mentorite valmisoleku eest. Taoline lähenemine eeldab, et ülesannete täitmine on sisuline ning koordinaatori vastutus suurem. Regulaarselt toimuvad partnerkoolide kogukonna professionaalse arengu koosolekud, mille eesmärgiks on näiteks analüüsida üliõpilastele antavaid ülesandeid ja õppeprotsessi.
Tudengid praktilist kogemust saamas HIKis. Pilt on illustreeriv.
Samuti on tulevikus plaanis magistritööde praktilise osa katsetamine partnerkoolis, sest see aitaks teha rohkem rakendusliku suunitlusega magistritöid, millest oleks reaalne kasu tegevõpetajatele ja koolijuhtidele. Lisaks peaks õppiv tudeng saama võimaluse ühe praktika liigina juhendada üht kooliõpilase uurimistööd. See on taas võimalus siduda üks teoreetiline kursus praktilise kogemusega ning lisaks on asendamatu abi koolidele, kel sageli puudub õpilast huvitava valdkonna juhendaja või on õpetajad liigselt üle koormatud.
Oluline on mõista, et ülikooli ja partnerkoolide vahel valitseb usaldussuhe: koolid ei ole üksnes vastuvõtjate rollis, vaid on võrdväärsed partnered praktika kontseptsiooni väljatöötamisel, praktika korraldamisel, juhendmaterjalide koostamisel ning koolide/ülikoolide meeskondade koolitamisel. Ülikooli õppejõude kaasatakse kooli õppetöösse ja õpetajaid kaasatakse õpetajakoolituse arendamisse. Osaliselt viiakse õpetajakoolituse aineid (mitte ainult praktikaga seonduvat) läbi koolides. Üldjuhul on partnerkoolide juhtkond ja õpetajaskond väga avatud koostööks ülikooliga ning huvitatud oma kooli arengust tervikuna.
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rõhutab kooliõpetajate ja ülikooli õppejõudude koostöö olulisust uute metoodiliste lahenduste väljatöötamisel. Lisaks on oluline koostöö õpetajate ja õppeasutuste vahel, et üksteiselt õppida. Õpetaja kutsestandardis on välja toodud, et professionaalse arengu eesmärgil reflekteerib õpetaja oma tegevust, toetub oma töös nõustamisele ja mentorlusele, osaleb meeskonna liikmena haridusasutuse arendus- ja loometegevuses nii koolis kui ka väljaspool seda ning teeb tihedat koostööd kõrgkooliga, lapsevanemate ja õppijatega. Partnerkoolide võrgustikus osalemine aitab kindlasti edendada kõiki neid aspekte.
HIK-i partnerkoolide võrgustiku kohta saab rohkem infot Kerttu Mölderilt, kerttu.molder@tlu.ee.