Haridusteemalised mini-hackathonid - leiame koos lahendusi!
Ӱ Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus (HIK) korraldab sel aastal haridusteemalisi mini-hackathone ehk ideemaratone - üٳܲi, mille eesmärgiks on leida uuenduslikke lahendusi, tooteid ja teenuseid haridusvaldkonnas.
Ӱ Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus (HIK) korraldab sel aastal haridusteemalisi mini-hackathone ehk ideemaratone - üٳܲi, mille eesmärgiks on leida uuenduslikke lahendusi, tooteid ja teenuseid haridusvaldkonnas.
21. veebruaril toimub haridusteemaline mini-hackathon ja 22. veebruaril Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Narva üٳܲ toimub seekord inglise keeles, kuna oodatud on ka välistudengid ja rahvusvahelised külalised - üٳܲ on aga avatud kõigile ja kolm tundi kestev üٳܲ on lühike ja intensiivne. Haapsalu ideemaratonile on oodata umbes 100 Läänemaa koolinoort ja nende õpetajat. Sihtgrupiks on õpilased. 2. märtsil toimub Ӱ Ülikoolis aga , mis keskendub kaasava hariduse väljakutsetele lahenduste leidmisele.
Mis on hackathon?
Hackathoni formaadi on Eestis kuulsaks teinud , kuid tegelikult on see maailmas laialt levinud. Hackathoni põhimõte on lihtne: võrdlemisi lühikese aja jooksul töötavad meeskonnad välja mingi lahenduse õ prototüübi. Hackathone iseloomustab nende intensiivsus, meeskonnatöö ja õstlusmoment. Kuigi hackathonide traditsioon on alguse saanud IT-valdkonnast, pole see arvutiteadlaste pärusmaaks jäänud. Nii Eestis kui ka mujal maailmas on toimunud hackathone erinevates valdkondades - näiteks , , , jms. Mõnikord on hackathonid aga piirkondlikud, nt 2016. a sügisel korraldatud Ida-Virumaa . Haridusvaldkonnas õb näitena tuua SA Noored Kooli juba teist aastat korraldatud .
HIKi mini-hackathonide raames töötatakse välja lahendusi mõnele probleemile, mida osalejad tajuvad haridusvaldkonnas. Tore, kui lahendusel on ka digi- õ tehniline komponent, aga see pole siiski kõigi üٳܲte puhul esmatähtis.
Koostöö olulisus
Üritusi korraldatakse koos vabatahtlikega ja erinevate koostööpartneritega. “Meie jaoks on oluline teha koostööd ja kaasata haridusuuendusse erinevaid inimesi ning organisatsioone,” räägib HIKi partnerlussuhete koordinaator Maarja Hallik. “On , et mida erinevamad inimesed kokku tuua, seda innovaatilisemad on ka protsessi tulemused. Lisaks puudutab haridus ühel õ teisel viisil meid kõiki, seega on olnud ka huvi väljastpoolt.”
Näiteks OÜ Koodimasin (Stuudium) on aktiivselt kaasa mõelnud juba suvest saati ja sügisel viidi koos HIKiga Pärnus Haridusfestivalil läbi töötuba. Võib öelda, et see oli 3-tunnise mini-hackathoni esimene katsetus. Haapsalus nõustavad meeskondi ettevõtjad, IT- ja haridusvaldkonna spetsialistid. Kohalikest partneritest löövad Narvas kaasa Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Haapsalu üٳܲe korraldamisel on juhtiva rolli võtnud Haapsalu Kutsehariduskeskus, JCI Haapsalu, SA Innovatsioonikeskus Innokas ja Läänemaa Arenduskeskus. Vabatahtlike hulgas on ka erinevate erialade tudengid, kes osalevad üٳܲte korraldamisel Ӱ Ülikooli uudse kursuse raames.
Mis saab ideedest edasi?
“Esialgu suuname need ideed, millel on ettevõtluspotentsiaali erinevatesse inkubatsiooniprogrammidesse, nt õ i. Haridusvaldkond on aga lai ning olenevalt idee iseloomust õb see tähendada erinevat lähenemist. Mõni idee õb olla seadusandjale, mõni aga ülikooli õppekava uuendajatele suunatud jne. Mis edasi saab sõltub kindlasti idee autori huvist ideega edasi töötada. Kindlasti teeb HIK igast üٳܲtest ja väljapakutud ideedest ülevaate ning püüab headele ideedele hoogu juurde anda.”
Lisainfo:
maarjah@tlu.ee