ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Emakeelepäeval, 14. märtsil toimus ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likooli humanitaarteaduste instituudis etteütluse kirjutamise võistlus ning anti üle ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Täppiskeele auhind, millega tunnustatakse meie akadeemiliste üksuste head eesti keele kasutust. Sel aastal anti auhind parima keelekasutusega õppekava sisseastujale tutvustava veebilehe eest.

Etteütluse kirjutajaid ehk võistlejaid oli sel aastal kokku 24. Täiesti veatut tööd sel korral ei olnudki, vigade hulk jäi nelja ja kahekümne nelja vahele. Kategoorias "eesti filoloogia üliõpilane" said esimese koha võrdse tulemusega keeletoimetaja magister Eva Saul ja referent-toimetaja eriala esimese aasta üliõpilane Karin Reisko. Kategoorias "ülikooli töötaja" võitis Piret Viires ning kategooria "mitte eesti emakeelega kirjutaja" võitja oli Anastassia Skiperskaja.

Täppiskeele auhinna pälvis sel aastal humanitaarteaduste instituudi. Hindamiskomisjon eritles iga instituudi üht õppekava sisseastujaile tutvustavat värsket veebilehte: ajakirjandus, matemaatika, alushariduse pedagoog, ajalugu, tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja, politoloogia.

Võrreldi sõnavara täpsust, lause ladusust ja teksti sujuvust. Rõõmustas, et tekstides kokku oli vaid üks võõrmõjuline umbisikuline poolt-tarind eesti isikulise tegumoe asemel ja enamik lauseid olid pikkuselt ja ehituselt otstarbekad. Siiski esines kohati tihedalt mine-tuletisi, ebatäpset mitmust (±èä»å±ð±¹³Ü²õ±ð»å), ebamäärast (õppekava läbida, valdkond) ja sisutut (toimub, erinev) sõnavalikut.  

Keeleteadlase ja vanemteaduri Peep Nemvaltsi sõnul jäid sõelale ajakirjandus ja ajalugu. „Võitis tekst, mis oli hästi loetav tervik asjatu mõtte- ja sõnakorduseta, kus oli vähem tarbetuid võõrsõnu, lausestus peaaegu puutumata nimisõnatõvest. Tänavune täppiskeele auhind läks ajalukku.“&²Ô²ú²õ±è;