Eesti suurim lauluselts tänas ülikooli meestelaulu toetamise eest
Üle-Eestilise muuseumiöö raames toimunud TLÜ meeskoori tegevust tutvustava näituse avamisel andis Eesti Meestelaulu Selts üle tänukirjad Ӱ Ülikoolile meestelaulu toetamise ja traditsioonide hoidmise eest ning Janne Jakobsonile pühendunud ja aktiivse tegevuse eest meestelaulu toetamisel ja traditsioonide hoidmisel. Näitus, mis kajastab meeskoori tegemisi ja käimisi läbi raskuste ning rõõmude kõigi nende aastate jooksul, jääb avatuks kuni juuli alguseni, mil toimub XXVI üldlaulupidu "Aja puudutus, puudutuse aeg".
Eelmisel laupäeval, 17. mail tähistas Ӱ Ülikooli meeskoor juubelikontserdiga oma 15. tegevusaastat. Täna üks kiiremini arenevaid meeskoore Eestis asutati 1999. aastal üle-Eestilise noorte meeskooride loomise aktsiooni käigus, mida vedas eest Eesti Meestelaulu Selts. „Oleme pea 150 aastat saanud nautida eesti meeskoorilaulu. Kuid täna peame kahjuks tunnistama, et viimase 25 aasta jooksul on Eesti meeskooride lauljate arvukus pea kaks korda vähenenud. Samas on hiljuti tehtud laulupeo uuringu põhjal meeskoorid laulukaare all kõige oodatuim kooriliik“ ütles Eesti suurima lauluseltsi juhatuse esimees Arvi Karotam.
Üle-Eestilise muuseumiöö raames toimunud TLÜ meeskoori tegevust tutvustava näituse avamisel andis Eesti Meestelaulu Selts üle tänukirjad Ӱ Ülikoolile meestelaulu toetamise ja traditsioonide hoidmise eest ning Janne Jakobsonile pühendunud ja aktiivse tegevuse eest meestelaulu toetamisel ja traditsioonide hoidmisel. Näitus, mis kajastab meeskoori tegemisi ja käimisi läbi raskuste ning rõõmude kõigi nende aastate jooksul, jääb avatuks kuni juuli alguseni, mil toimub XXVI üldlaulupidu .
.jpg)
Ӱ Ülikooli muuseumi eestvedamisel oli sellel ööl võimalik lastel meisterdada Kasvatusteaduste Instituudi üliõpilaste juhendamisel ning kõigil huvilistel kuulata rekreatsioonikorralduse lektori Kaarel Zilmer avalikku loengut "Koorilaul kui rekreatiivne tegevus". Üle anti ka auhinnad ülikooliga seotud mälestuste kogumise konkursi parimale tööle:
Parim tudengielu kajastav mälestus - Kristo Romanenkov
“Kes sattus koori ema käsul, kes seepärast, et muusikaõpetaja oli diplomaat, kes isiklikust uudishimust, aga kõigi jaoks, kuigi alguses märkamatult, oli see algus millelegi suurele,” kirjeldas tollaseid emotsioone Ӱ Ülikooli meeskoori peadirigent ja asutaja Jüri Rent.
Tänast Eesti meeskoorimaastikku iseloomustab Jüri Rent järgmiselt: “Koorid vähenevad ja vananevad ning osa lõpetab tegevuse, kuid õnneks on ülikoolide juures praegu väga võimekad koorid. Ülikoolide juures tegutsevad Eesti parimad koorid, ma ei pea silmas ainult meeskoore vaid ka nais-, kammer- ja segakoore.”
Rent tunnistab, et mehi, eriti aga noori mehi on raske koori meelitada. Kuidas Ӱ Ülikooli meeskooril õnnestub oma kollektiivi uusi lauljaid saada? Peadirigent annab oma retsepti: “Koori repertuaar ja tegevus peavad olema nii huvitav, et see tõmbaks mehi koori.”
Ӱ Ülikooli meeskoor on neljakümnest laulumehest koosnev aktiivne seltskond, mida on läbi aastate juhtinud dirigendid Jüri Rent ja Indrek Vijard. Koori muusikaalaste tegevuste hulka kuuluvad ülesastumised ülikooli aktustel ja tähtsündmustel ning palju muud põnevat. Meeskoor on jaganud lava Kaire Vilgatsi, Marvi Vallaste, Tõnis Mäe, Tanel Padari, Eda-Ines Etti, Lenna ja paljude teistega. Esinemispaikadeks on olnud väikesed puukirikud ja koolihoovid kuni suurte katedraalide ja kontserdisaalideni välja. Koor on teinud kaasa nii süldipidudel kui ka laulnud ooperit. Läbi aastate on koor võitnud nii kuldmedaleid Soomest ja Tšehhist kui ka eripreemiaid, näiteks kõige meelelahutuslikuma etteaste eripreemia Leedust.
Kooriliikmed on aktiivsed ka mujal kui muusikas. Koori eestvedamisel toimuvad nii piljardi- kui ka bowlinguturniirid, mängitakse pokkerit ja sõidetakse karti. Suviti mängitakse jalgpalli ja võrkpalli. Korraldatakse saunaõhtuid, jõulupidusid ja suvepäevi nii koori siseselt kui ka koos teiste sõbralike kollektiividega.