ÌìÃÀÓ°ÊÓ

13. novembril kaitses doktoritööd ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Ergo Naab. Tema töö vaagis tõenäosust, et Uue Testamendi kõige varajasemas kirjalikku pärimust sisaldavas allikas Corpus Paulinum’is toimub varjatud poleemika keisrikultusega ja Jeesuse ülemaise valitsuse esitamine paralleelstruktuurina valitsejakultuslikus kontekstis.

Autor jõudis järeldusele, et Rooma riigis valitsenud polüteistlik religioonisüsteem oli raskesti lõimitav esimeste kristlaste monoteistliku jumala- ja maailmakäsitlusega. „Samas nähtub, et Corpus Paulinum’is on seotud kreekapärased laenud viidetega heebrea pühakirjast, selleks et tekstid omandaksid usutunnistusliku väärtuse. Kristuse ülendamismotiivist sai võimumetafoor, mis seisis vastu Kreeka-Rooma maailma panteistlikele mõjutustele ning kuulutas monoteismi kõikväesuse ajaloolist ilmnemist,“ lisas Naab.

Töö asetas algkristliku üleandmismotiivi Rooma varajase printsipiaadi sotsiaalpoliitilisse konteksti ja uuris seda võimudiskursusele keskendunud kultuuriteoreetiliste vahenditega. „Sellises seoses tuli ilmsiks, kuidas Pauluse koolkond on püüdnud oma sõnumit kontekstualiseerides kasutada kujundeid ja mõisteid impeeriumi ideoloogiast ning sääraselt metafooriliselt imperaatori meelevalda ja võimu jäljendada, seda imiteerida ja vastandada ning ümber kirjutada,“ sõnas Naab.

„Rooma imperaatori isikusse koonduva ruumilis-kosmilise ja geopoliitilise võimuala taustal osutus ülendamismotiiv märkimisväärseks sümboliks, tähistades peegelpildis nartsissistlike valitsusambitsioonide ja väärtuste radikaalset ümberhindamist,“ sõnas töö autor. Kuna Corpus Paulinum’i asjakohasust ei saa piirata vaid usukogukondadega, siis on nendel kirjutistel palju laiem väärtus ka tänapäevase demokraatia ja inimõiguste kontekstis. 

Doktoritöö pealkiri on "Ãœlendamismotiiv ja eshatoloogia presentne aspekt Corpus Paulinum'is: religioonilooline ja kultuuriteoreetiline käsitlus" ja selle avalik kaitsmine toimus 13. novembril ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis. Töö juhendajad on ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli dotsent Jaan Lahe (dr. theol.) ja EELK usuteaduse instituudi professor Randar Tasmuth (dr. theol.). Oponendid on Ida-Soome Ãœlikooli dotsent Marko Marttila (dr. theol.) ja Tartu Ãœlikooli emeriitdotsent Peeter Roosimaa (dr. theol.).

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas .

Lisainfo: