TLÜ Katariina kolledži töörühm esitles oma ettepanekuid partneritele
04.02.2008 kell 14.00 - 14.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
Kohtumisel esitles töörühma juht professor Mati Heidmets Ӱ
Ülikooli senatile välja töötatud ettepanekuid kavandatava Katariina
kolledži asutamise kohta. „Töörühma arvates on vene emakeelega noorte
ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusele Eestis täna probleem, ja seda
eriti avalik-õiguslike ülikoolide puhul. Ӱ Ülikooli võetud
initsiatiiv siin lahendusi pakkuda on igati teretulnud,” ütles Mati
Heidmets.
Töörühma esimeseks ettepanekuks on luua Ӱ Ülikooli olemasolevate
õppekavade juurde venekeelseid tugiprogramme, mis aitaks vene emakeelega
noortel elada sisse eestikeelsesse ülikooliõppesse. Tugiprogrammi maht
võiks olla kuni 40% õppekavast ning see peaks olema ehitatud üles nii,
et viimasel õppeaastal toimuks õppetöö ainult eesti keeles.
Teise ettepaneku kohaselt tuleks ülikoolis kujundada välja
laiapõhjalised liberal arts tüüpi bakalaureusetaseme õppekavad koos
sarnaste vene noortele mõeldud tugiprogrammidega. Ka siis oleks
tugiprogrammi maht kuni 40% õppekavast ning see oleks ehitatud üles nii,
et viimasel aastal toimub õppetöö eesti keeles. Samas saaks neid
õppekavu läbida ka ainult eesti keeles.
Samuti soovitab töörühm kujundada Ӱ Ülikoolis välja kakskeelse
õppe kompetentsikeskus, mille ülesandeks oleks viia läbi liberal arts
tüüpi õppekavasid ning toetada neid ülikooli struktuuriüksusi, kes on
oma õppekavadel otsustanud pakkuda kakskeelset õpet.
Ӱ Ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen ütles, et
Katariina kolledži asutamise plaanid on tehtud pikaajalise perspektiiviga.
„Need õppekavad, mida täna oleme Katariina kolledžit asutades välja
pakkunud, on algusest lõpuni läbitavad ka eesti keeles – tegemist on
eestikeelsete õppekavadega, millele pakutakse venekeelset tugiprogrammi.
Katariina kolledžit asutades on meie eesmärk toetada vene õppekeelega
gümnaasiumide lõpetajate toimetulekut eestikeelses ülikoolikeskkonnas.
Tulevikus on meil plaanis sarnasel põhimõttel luua eestikeelsetele
õppekavadele ka ingliskeelseid tugiprogramme, mitte asutada iseseisvaid
ingliskeelseid õppekavasid. Kakskeelse õpetamise metoodika alase
kompetentsikeskuse rajamine on vajalik ja kogu meie riigi huve teeniv
ٳٱõٳԱ.“
„Katariina kolledži õppekavad sätestavad ühe olulise eesmärgina
venekeelsete gümnaasiumide lõpetanute toetamise paindlikul üleminekul
eestikeelsele õppele. See on vastutus, mida ei ole ükski instituut
iseseisvalt valmis enda peale võtma, ka puuduvad neil oskused rakendada
õppekavades kakskeelse õppe metoodikat. Kavandatavate kakskeelsete
õppekavade erialamoodulite õpetamisse kaasatakse seitse erinevat Ӱ
Ülikooli instituuti. Instituutide vahelise koostöö koordineerimine,
kakskeelse tugiprogrammi toimimise tagamine ning õppekava kui terviku
kvaliteedi eest vastutamine on plaanis koondada aga ühte akadeemilisse
üksusesse,“ ütles Heli Mattisen.
Ӱ Ülikooli eesti keele ja kirjanduse instituudi direktor Mart
Rannut juhtis kohtumisel tähelepanu ka inimeste võrdsetele võimalustele
hariduses: „Meil vene koolide lõpetajad ei ole konkurentsivõimelised ei
kõrgharidusele üleminekul ega tööturule üleminekul. Sellele
probleemile tuleb leida kiire lahendus, mitte oodata asjade paranemist veel
järgmised 10 aastat. Kakskeelne õpetamine ei ole maailma ülikoolides
tundmata; näha on, et see võiks anda lahenduse meie olukorrale, mis
kahtlemata on Ӱs keerulisem kui Tartus.“
Kohtumisel esitletud töörühma materjalidega on võimalik tutvuda
veebilehel www.tlu.ee/katariina. Esmaspäeval, 11. veebruaril arutatakse
Katariina kolledži asutamise küsimust Ӱ Ülikooli senatis.
Katariina kolledži töörühm moodustati Ӱ Ülikooli senati
otsusega 3. detsembril 2007. Töörühma eesmärk on töötada läbi
Katariina kolledži projekti kohta esitatud ettepanekud ja alternatiivsed
lahendused Eesti vene õppekeelega gümnaasiumide lõpetajatele ligipääsu
tagamiseks kvaliteetsele kõrgharidusele.
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee
Ülikooli senatile välja töötatud ettepanekuid kavandatava Katariina
kolledži asutamise kohta. „Töörühma arvates on vene emakeelega noorte
ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusele Eestis täna probleem, ja seda
eriti avalik-õiguslike ülikoolide puhul. Ӱ Ülikooli võetud
initsiatiiv siin lahendusi pakkuda on igati teretulnud,” ütles Mati
Heidmets.
Töörühma esimeseks ettepanekuks on luua Ӱ Ülikooli olemasolevate
õppekavade juurde venekeelseid tugiprogramme, mis aitaks vene emakeelega
noortel elada sisse eestikeelsesse ülikooliõppesse. Tugiprogrammi maht
võiks olla kuni 40% õppekavast ning see peaks olema ehitatud üles nii,
et viimasel õppeaastal toimuks õppetöö ainult eesti keeles.
Teise ettepaneku kohaselt tuleks ülikoolis kujundada välja
laiapõhjalised liberal arts tüüpi bakalaureusetaseme õppekavad koos
sarnaste vene noortele mõeldud tugiprogrammidega. Ka siis oleks
tugiprogrammi maht kuni 40% õppekavast ning see oleks ehitatud üles nii,
et viimasel aastal toimub õppetöö eesti keeles. Samas saaks neid
õppekavu läbida ka ainult eesti keeles.
Samuti soovitab töörühm kujundada Ӱ Ülikoolis välja kakskeelse
õppe kompetentsikeskus, mille ülesandeks oleks viia läbi liberal arts
tüüpi õppekavasid ning toetada neid ülikooli struktuuriüksusi, kes on
oma õppekavadel otsustanud pakkuda kakskeelset õpet.
Ӱ Ülikooli akadeemiline prorektor Heli Mattisen ütles, et
Katariina kolledži asutamise plaanid on tehtud pikaajalise perspektiiviga.
„Need õppekavad, mida täna oleme Katariina kolledžit asutades välja
pakkunud, on algusest lõpuni läbitavad ka eesti keeles – tegemist on
eestikeelsete õppekavadega, millele pakutakse venekeelset tugiprogrammi.
Katariina kolledžit asutades on meie eesmärk toetada vene õppekeelega
gümnaasiumide lõpetajate toimetulekut eestikeelses ülikoolikeskkonnas.
Tulevikus on meil plaanis sarnasel põhimõttel luua eestikeelsetele
õppekavadele ka ingliskeelseid tugiprogramme, mitte asutada iseseisvaid
ingliskeelseid õppekavasid. Kakskeelse õpetamise metoodika alase
kompetentsikeskuse rajamine on vajalik ja kogu meie riigi huve teeniv
ٳٱõٳԱ.“
„Katariina kolledži õppekavad sätestavad ühe olulise eesmärgina
venekeelsete gümnaasiumide lõpetanute toetamise paindlikul üleminekul
eestikeelsele õppele. See on vastutus, mida ei ole ükski instituut
iseseisvalt valmis enda peale võtma, ka puuduvad neil oskused rakendada
õppekavades kakskeelse õppe metoodikat. Kavandatavate kakskeelsete
õppekavade erialamoodulite õpetamisse kaasatakse seitse erinevat Ӱ
Ülikooli instituuti. Instituutide vahelise koostöö koordineerimine,
kakskeelse tugiprogrammi toimimise tagamine ning õppekava kui terviku
kvaliteedi eest vastutamine on plaanis koondada aga ühte akadeemilisse
üksusesse,“ ütles Heli Mattisen.
Ӱ Ülikooli eesti keele ja kirjanduse instituudi direktor Mart
Rannut juhtis kohtumisel tähelepanu ka inimeste võrdsetele võimalustele
hariduses: „Meil vene koolide lõpetajad ei ole konkurentsivõimelised ei
kõrgharidusele üleminekul ega tööturule üleminekul. Sellele
probleemile tuleb leida kiire lahendus, mitte oodata asjade paranemist veel
järgmised 10 aastat. Kakskeelne õpetamine ei ole maailma ülikoolides
tundmata; näha on, et see võiks anda lahenduse meie olukorrale, mis
kahtlemata on Ӱs keerulisem kui Tartus.“
Kohtumisel esitletud töörühma materjalidega on võimalik tutvuda
veebilehel www.tlu.ee/katariina. Esmaspäeval, 11. veebruaril arutatakse
Katariina kolledži asutamise küsimust Ӱ Ülikooli senatis.
Katariina kolledži töörühm moodustati Ӱ Ülikooli senati
otsusega 3. detsembril 2007. Töörühma eesmärk on töötada läbi
Katariina kolledži projekti kohta esitatud ettepanekud ja alternatiivsed
lahendused Eesti vene õppekeelega gümnaasiumide lõpetajatele ligipääsu
tagamiseks kvaliteetsele kõrgharidusele.
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee