Tahad digilõhet ületada? Räägi teismelistele, kuidas vanemaealisi õpetada!

Üha enam levib meie ühiskonnas nähtus, mida teadlased nimetavad „halliks digilõheks“. See on olukord, kus vanema elanikkonna täisväärtuslikuks kodanikuks olemist takistavad puudulikud oskused interneti kasutamisel. Infotehnoloogiliste algteadmiste ja oskusteta inimesed seisavad veel kümneid aastaid silmitsi väljakutsetega, mis puudutavad ligipääsemist olulisele informatsioonile või e-teenuste kasutamist. Noorukid peaksid olema üks ühiskonnagrupp, kes võtavad vastutuse ja annavad panuse selle olukorra lahendamiseks, sõnab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum. Uuringud näitavad, et vanematele inimestele meeldib uusi digioskuseid õppida, kuid nad ei taha tulla selleks kursustele. Eelistatakse mitteformaalset tuge, ehk abi pereliikmetelt, sõpradelt ja kogukonnalt. Sel põhjusel on täiskasvanute tehnoloogiaõppes oluline roll just mitteprofessionaalsetel juhendajatel. Tiina Tambaumi uuring jälgis, milliseid juhendamistehnikaid kasutasid teismelised amatöör-juhendajad, et selgitada vanemale õppijale interneti kasutamiseks vajalikke oskusi. „Noortel juhendatel lasti uuringus ise otsustada, kuidas nad oma vanemale õppijale teema selgeks teevad, mida ja kuidas seletavad või milliseid juhendamistehnikaid kasutavad,“ avas Tambaum läbiviidud 14 eksperimendi tausta. „Üks uurimiseesmärkidest oli mõõta, mil määral on sellisel loomulikul juhendamisel kasutusel toestamistehnika“, jätkab Tambaum. Toestamine on eelistatud tehnika iseäranis täiskasvanute individuaalõppes, mis tähendab, et juhendaja on küll kohal ja annab suunavaid juhiseid, kuid õppija on see, kes avastab, katsetab ja pakub välja lahendusi. Juhendaja sekkub vaid siis, kui õppija on sattunud väljapoole oma lähima arengu tsooni ehk ilma kõrvalise abita edasi liikumine on muutunud võimatuks. Inglise keeles nimetatakse toestamist scaffolding, mis tõlkes tähendab tellinguid. Toestav juhendaja paigaldab õppijale ülesliikumiseks tarviliku ja piisava toe ehk hõreda tellingu. Tambaum tõdes, et katses osalenud teismelised juhendajad küll kasutasid mingil määral toestamist, aga seda esines vähe ja ebajärjekindlalt. Uuring kinnitas, et  teismelised on küll potentsiaalne tugi vanemaealistele digioskuste õpetamisel, kuid neile on kõigepealt vaja anda teadmised selle kohta, kuidas seda rolli täita nii, et vanemad inimesed ka tegelikult hakkaksid uusi oskusi kasutama. „Teismelised peaksid saama uute oskuste jagamiseks ettevalmistuse,“ sõnas teadur ja lisas, et see on vajalik halli digilõhe ületamiseks. Uudislugu on koostatud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Eesti demograafia teaduri Tiina Tambaumi artikli „Teenaged Internet tutors’ use of scaffolding with older learners“ põhjal.