Riigiteaduste üliõpilased peavad õigusloome ja riigi praktilise toimimise tundmist väga oluliseks
Ühiskonnateaduste instituudi riigiteaduste eriala üliõpilased külastasid aine Eesti haldussüsteem seminar-praktikumi raames Riigikogu, Riigikantseleid ning Rahandusministeeriumi. Riigikogus oli vastuvõtjaks Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja riigireformi probleemkomisjoni liige, varasem riigihalduse minister Arto Aas. Olulisemad teemad seondusid Riigikogu kohaga Eesti avaliku võimu süsteemis ning käsitleti samuti Riigikogu komisjoni staatust ja tegevust, sealjuures õigusloome valdkonnas. Loomulikult räägiti ka riigihalduse reformist, sealhulgas haldusreformist.
Stenbocki majas olid teemadeks Vabariigi Valitsuse tegevuse õiguslikud alused ja praktiline korraldus. Täpsemalt räägiti Riigikantselei ülesannetest ja kohast täidesaatva võimu mehhanismis, avalikustamisest valitsuse töös, VIIS-ist ja laiemalt elektroonilisest asjaajamist ning haldusmenetlusest. Esinejaks oli istungite osakonna juhataja Aivar Rahno. Tutvuti samuti nii Riigikogu kui ka Stenbocki majaga, sealhulgas peaministri ruumidega.
Rahandusministeeriumis rääkisid ametnikud Rahandusministeeriumi kohast ja tegevusest riigi valitsemissüsteemis, poliitika kujundamisest ja haldustegevusest ministeeriumis, ministeeriumi osakonna ja talituse rollist ja tegevusest ning koostööst erinevate institutsioonidega. Pikemalt peatuti regionaalpoliitika probleemidel ja nende võimalikel lahendusteedel. Samuti käsitleti Rahandusministeeriumi tegevust riigireformi ning haldusreform kontekstis. Esinejateks ministeeriumi ametnikud. °Ãµ¾±°ìjal olid kesksel kohal üliõpilaste küsimused ja nendele saadi ka suuremas osas vastused.
Õppejõu vaade
Ãœhiskonnateaduste Instituudi valitsemiskorralduse õppejõu Sulev Lääne sõnul on tegemist tema poolt õpetatavates ainetes traditsioonilise õppevormiga, mille käigus riigiteaduste eriala üliõpilased saavad teoreetiliste teadmiste kõrval ka esmastest allikatest teavet praktilisest õigusloome arengust ning riigi avaliku võimu toimimisest. Oluline on teada ning aru saada, kelle poolt ja kuidas lahendatakse riigis üha keerukamaks muutuvaid probleeme. Väga tähtis on samuti ülikooli kolme samba võimalikult tasakaalustatud toimimine ning hea meel on märkida, et ka riigi institutsioonid, sealhulgas nende mitmed tippjuhid, mõistavad üha enam oma tegevuse osas tagasiside vajadust. Sellega seoses on loomulik, et just riigiteaduste valdkonna üliõpilased saaksid koos täiendavate teadmistega vahetult teavitada riigi esindajaid probleemidest ja ideedest, mis tunduvad aktuaalsed üliõpilaste vaatenurgast. Lääne peab koostöövõrgustiku arendamist erinevate partneritega väga oluliseks. Riigiteaduste valdkonnas on arusaadavalt põhirõhk avaliku sektori erinevatel institutsioonidel. Näiteks on varem toimunud seminar-praktikumidele kaasatud Riigikogu esimehi ja aseesimehi, Riigikogu komisjonide juhte, ministreid, ametite peadirektoreid, maavanemaid, ÌìÃÀÓ°ÊÓ linna ning teiste kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende liitude juhte ja teiste riigiteadustega haakuvate valdkondkondade esindajatega.
Üliõpilaste kommentaarid:
Jaanis Otsla: Olen varasemalt puutunud tööalaselt kokku nii Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, kui Riigikogu tegevustega. Praktikum andis minu senisele teadmisele ja kogemusele teise vaatenurga, mis on eelkõige vajalik just ministeeriumis töötavale inimesele, kes puutub igapäevaselt kokku poliitikate kujundamise ja eelnõude menetlemisega.
Kokkuvõttes, praktikum oli vajalik silmaringi ja arusaamise jaoks institutsioonide igapäeva tööst ja probleemidest. Leian, et selliste praktikumide kasutegur on kordades väärtuslikum ja tõhusam, võrreldes mistahes teoorialoengutega, ning sellist lähenemist peaks jätkama ka edasistel kursustel.
Katrin Pihlap: Seminar-praktikumil saadud teadmised olid väga vajalikud. Algselt kahtlesin selle olulisuses, kuid kohtudes inimestega, kes pidevalt tegelevad oluliste küsimustega Eesti haldussüsteemis, oli asendamatu kogemus. Mul on väga kahju, et ma varem kõike seda ei teadnud (kogenud). Nendest teadmistest, on kasu igal avalikus teenistuses töötaval ametnikul, sest see loob hea analüüsibaasi oma igapäevases töös ja aitab mitmeid tegevusi paremini lahti mõtestada. Kindlasti on sellisel kujul õppetegevuse jätkamine riigiteaduste erialal ülimalt vajalik.
Olen väga tänulik korralduse eest ja soovin edu edaspidiseks!
Kristi Malmberg: Väikese põneva lisanüansina mõjus regionaalarengu nõuniku tööpakkumise reklaamimine, mis antud seltskonnas oli täiesti kohane ja pole võimatu, et pani paljudel isegi mõtted liikuma. Seminar-praktikum oli huvitav ja hariv. Andis uusi teadmisi riigi toimimisest ja kinnistas juba olemasolevaid ning võimaldas vaadata parlamendiliikmete ja peaministri igapäevasesse töökeskkonda. Tekitas tunde, et ka riigiametniku töökoht poleks karjäärivalikuna sugugi igav või perspektiivitu. Kindlasti oli see seminar kasulik riigi ülesannetest ja tegevustest paremini aru saamiseks.
Riin Kobin: Seminar-praktikum andis ülevaate Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi toimimisest, keskseks teemaks kujunes haldusreformi läbiviimine ja võimalikud arengud. Selge on see, et kui praeguseks on enamalt keskendutud haldusterritoriaalsele poolele – kes kellega ühineb ja mis saab ühisomavalitsuse nimeks, siis väga oluliseks kujunevad ka sisulised otsused, sh rahastamine, mis peaksid tagama võrdselt kvaliteetsete teenuste osutamise ja efektiivsuse loodavates omavalitsustes. Oluline küsimus on loomulikult ka regionaalselt tasakaalustatud areng olukorras kus ääremaastumine aina süveneb. Praegune valitsus on võtnud eesmärgiks regionaalsete töökohtade soodustamise ja vastava programmi loomise. Väga huvitav saab olema neid arenguid jälgida. Toimunud seminar-praktikum oli väga sisukas, kohtumistest sai olulist informatsiooni ja mõtteainet, mis aitavad paremini mõista Eesti haldussüsteemi üldiselt. Antud õppetöö vorm kindlasti väga tõhus. Esinejad pädevad ja teemad asjakohased. Veidi vähem produktiivne minu seisukohast oli ülevaade Eesti-Läti regionaalsest koostööprogrammist.
Railys Liiv: Oli väga sisutihe ja huvitav päev, selliseid praktilisi silmaringi laiendavaid üritusi pooldan väga. Eriti sümpaatseks osutus kohtumine Arto Aasa ja Aivar Rahnoga, mõlema käest sai küsida valdkonda puudutavaid küsimusi. Samuti oli põnev näha Riigikogu hoone ruume ning Stenbocki maja, tutvuda tööruumidega.
Kaarel Paabut: Kohtumisel rahandusministeeriumi ametnikega jäi kõlama, et tegelikult mingit imerohtu Harjumaa (Tallinn) ja mõningal määral ka Tartu domineerimise vastu Eesti regionaalarengus ei ole. Edulooks võib pidada kui nende piirkondade tähtsus jääks tänasele tasemele, mitte ei suureneks veel. Juba seda on keeruline saavutada ning nõuab riigi sekkumist (sh näiteks plaan viia osa riigiasutusi ÌìÃÀÓ°ÊÓst välja). Samuti puudub haldusreformi osas lõplik kindlus, et see on õigesti läbi viidud. Siinkohal kohal jäid kõlama ka ministri (endine riigihaldusminister Arto Aas) ja kohaliku omavalitsuse juhi (Vaivara valla vallavanem Veikko Luhalaid ) mõneti erinevad arvamused. Kui Arto Aas pidas haldusreformi senist käiku õnnestumiseks, siis Veikko Luhalaid ei pea reformi nii õnnestunuks. Samas on ilmselt lahenduse leidmine, millega oleksid rahul kõik osapooled, võimatu.
Sellise viisil läbi viidud seminar-praktikum aitab kaasa teadmiste kinnistamisele. Samuti on huvitav vestelda inimestega, kes töötavad erialaga seotud ametikohtadel. Eriti huvitavaks tegi seminar praktikumi see, et varasemalt polnud antud asutusi külastanud. Andis aimu riigikorralduse köögipoolest ning sealsetest küsimustest/probleemidest.
Aet Mammuspuu: Päev oli huvitav ja hea vaheldus tavalisele loengu ja seminari vormile. Sai näha Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi tööruume. Sai informatsioon inimestelt, kes vahetult on kogu poliitika tegemise sees. Sai küsida nende arvamusi ja nägemusi. Kindlasti võiks selliseid praktikume veel korraldada. Kergem oli jälgida esinejaid, kelle juttu toetasid esitlused.
Lili Tiri: Seminar-praktikumi selline vorm lähendas sisemiselt valitud erialale. Nägime erinevate ametnike ampluaad- kliiniliselt täpsetest kuni väga isikupäraste ametnikeni välja, kes kõik olid oma valdkonna proffessionaalid. Korrektne ajakava tagas sujuva seminari kordamineku. Absoluutselt vajalik vorm õppetööks.
Marika Kundla: Taolised seminar-praktikumid on üliõpilastele vajalikud, sest võimaldavad aktuaalseid ühiskonnaprobleeme arutada oma ala spetsialistidega. Lisaks on nii Riigiteaduste kui ka Avaliku halduse eriala üliõpilased potentsiaalsed riigiasutuste töötajad ning seega on reaalne kokkpuude riigi seadusandliku ning täidesaatva võimu institutsioonidega vajalik, et tekiks nö. käega katsutava sideme olemasolu.
Teksti pani kokku ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Riigiteaduste 1 õa. magistrantide kursusevanem Lili Tiri.
Stenbocki majas olid teemadeks Vabariigi Valitsuse tegevuse õiguslikud alused ja praktiline korraldus. Täpsemalt räägiti Riigikantselei ülesannetest ja kohast täidesaatva võimu mehhanismis, avalikustamisest valitsuse töös, VIIS-ist ja laiemalt elektroonilisest asjaajamist ning haldusmenetlusest. Esinejaks oli istungite osakonna juhataja Aivar Rahno. Tutvuti samuti nii Riigikogu kui ka Stenbocki majaga, sealhulgas peaministri ruumidega.
Rahandusministeeriumis rääkisid ametnikud Rahandusministeeriumi kohast ja tegevusest riigi valitsemissüsteemis, poliitika kujundamisest ja haldustegevusest ministeeriumis, ministeeriumi osakonna ja talituse rollist ja tegevusest ning koostööst erinevate institutsioonidega. Pikemalt peatuti regionaalpoliitika probleemidel ja nende võimalikel lahendusteedel. Samuti käsitleti Rahandusministeeriumi tegevust riigireformi ning haldusreform kontekstis. Esinejateks ministeeriumi ametnikud. °Ãµ¾±°ìjal olid kesksel kohal üliõpilaste küsimused ja nendele saadi ka suuremas osas vastused.
Õppejõu vaade
Ãœhiskonnateaduste Instituudi valitsemiskorralduse õppejõu Sulev Lääne sõnul on tegemist tema poolt õpetatavates ainetes traditsioonilise õppevormiga, mille käigus riigiteaduste eriala üliõpilased saavad teoreetiliste teadmiste kõrval ka esmastest allikatest teavet praktilisest õigusloome arengust ning riigi avaliku võimu toimimisest. Oluline on teada ning aru saada, kelle poolt ja kuidas lahendatakse riigis üha keerukamaks muutuvaid probleeme. Väga tähtis on samuti ülikooli kolme samba võimalikult tasakaalustatud toimimine ning hea meel on märkida, et ka riigi institutsioonid, sealhulgas nende mitmed tippjuhid, mõistavad üha enam oma tegevuse osas tagasiside vajadust. Sellega seoses on loomulik, et just riigiteaduste valdkonna üliõpilased saaksid koos täiendavate teadmistega vahetult teavitada riigi esindajaid probleemidest ja ideedest, mis tunduvad aktuaalsed üliõpilaste vaatenurgast. Lääne peab koostöövõrgustiku arendamist erinevate partneritega väga oluliseks. Riigiteaduste valdkonnas on arusaadavalt põhirõhk avaliku sektori erinevatel institutsioonidel. Näiteks on varem toimunud seminar-praktikumidele kaasatud Riigikogu esimehi ja aseesimehi, Riigikogu komisjonide juhte, ministreid, ametite peadirektoreid, maavanemaid, ÌìÃÀÓ°ÊÓ linna ning teiste kohaliku omavalitsuse üksuste ning nende liitude juhte ja teiste riigiteadustega haakuvate valdkondkondade esindajatega.
Üliõpilaste kommentaarid:
Jaanis Otsla: Olen varasemalt puutunud tööalaselt kokku nii Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, kui Riigikogu tegevustega. Praktikum andis minu senisele teadmisele ja kogemusele teise vaatenurga, mis on eelkõige vajalik just ministeeriumis töötavale inimesele, kes puutub igapäevaselt kokku poliitikate kujundamise ja eelnõude menetlemisega.
Kokkuvõttes, praktikum oli vajalik silmaringi ja arusaamise jaoks institutsioonide igapäeva tööst ja probleemidest. Leian, et selliste praktikumide kasutegur on kordades väärtuslikum ja tõhusam, võrreldes mistahes teoorialoengutega, ning sellist lähenemist peaks jätkama ka edasistel kursustel.
Katrin Pihlap: Seminar-praktikumil saadud teadmised olid väga vajalikud. Algselt kahtlesin selle olulisuses, kuid kohtudes inimestega, kes pidevalt tegelevad oluliste küsimustega Eesti haldussüsteemis, oli asendamatu kogemus. Mul on väga kahju, et ma varem kõike seda ei teadnud (kogenud). Nendest teadmistest, on kasu igal avalikus teenistuses töötaval ametnikul, sest see loob hea analüüsibaasi oma igapäevases töös ja aitab mitmeid tegevusi paremini lahti mõtestada. Kindlasti on sellisel kujul õppetegevuse jätkamine riigiteaduste erialal ülimalt vajalik.
Olen väga tänulik korralduse eest ja soovin edu edaspidiseks!
Kristi Malmberg: Väikese põneva lisanüansina mõjus regionaalarengu nõuniku tööpakkumise reklaamimine, mis antud seltskonnas oli täiesti kohane ja pole võimatu, et pani paljudel isegi mõtted liikuma. Seminar-praktikum oli huvitav ja hariv. Andis uusi teadmisi riigi toimimisest ja kinnistas juba olemasolevaid ning võimaldas vaadata parlamendiliikmete ja peaministri igapäevasesse töökeskkonda. Tekitas tunde, et ka riigiametniku töökoht poleks karjäärivalikuna sugugi igav või perspektiivitu. Kindlasti oli see seminar kasulik riigi ülesannetest ja tegevustest paremini aru saamiseks.
Riin Kobin: Seminar-praktikum andis ülevaate Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi toimimisest, keskseks teemaks kujunes haldusreformi läbiviimine ja võimalikud arengud. Selge on see, et kui praeguseks on enamalt keskendutud haldusterritoriaalsele poolele – kes kellega ühineb ja mis saab ühisomavalitsuse nimeks, siis väga oluliseks kujunevad ka sisulised otsused, sh rahastamine, mis peaksid tagama võrdselt kvaliteetsete teenuste osutamise ja efektiivsuse loodavates omavalitsustes. Oluline küsimus on loomulikult ka regionaalselt tasakaalustatud areng olukorras kus ääremaastumine aina süveneb. Praegune valitsus on võtnud eesmärgiks regionaalsete töökohtade soodustamise ja vastava programmi loomise. Väga huvitav saab olema neid arenguid jälgida. Toimunud seminar-praktikum oli väga sisukas, kohtumistest sai olulist informatsiooni ja mõtteainet, mis aitavad paremini mõista Eesti haldussüsteemi üldiselt. Antud õppetöö vorm kindlasti väga tõhus. Esinejad pädevad ja teemad asjakohased. Veidi vähem produktiivne minu seisukohast oli ülevaade Eesti-Läti regionaalsest koostööprogrammist.
Railys Liiv: Oli väga sisutihe ja huvitav päev, selliseid praktilisi silmaringi laiendavaid üritusi pooldan väga. Eriti sümpaatseks osutus kohtumine Arto Aasa ja Aivar Rahnoga, mõlema käest sai küsida valdkonda puudutavaid küsimusi. Samuti oli põnev näha Riigikogu hoone ruume ning Stenbocki maja, tutvuda tööruumidega.
Kaarel Paabut: Kohtumisel rahandusministeeriumi ametnikega jäi kõlama, et tegelikult mingit imerohtu Harjumaa (Tallinn) ja mõningal määral ka Tartu domineerimise vastu Eesti regionaalarengus ei ole. Edulooks võib pidada kui nende piirkondade tähtsus jääks tänasele tasemele, mitte ei suureneks veel. Juba seda on keeruline saavutada ning nõuab riigi sekkumist (sh näiteks plaan viia osa riigiasutusi ÌìÃÀÓ°ÊÓst välja). Samuti puudub haldusreformi osas lõplik kindlus, et see on õigesti läbi viidud. Siinkohal kohal jäid kõlama ka ministri (endine riigihaldusminister Arto Aas) ja kohaliku omavalitsuse juhi (Vaivara valla vallavanem Veikko Luhalaid ) mõneti erinevad arvamused. Kui Arto Aas pidas haldusreformi senist käiku õnnestumiseks, siis Veikko Luhalaid ei pea reformi nii õnnestunuks. Samas on ilmselt lahenduse leidmine, millega oleksid rahul kõik osapooled, võimatu.
Sellise viisil läbi viidud seminar-praktikum aitab kaasa teadmiste kinnistamisele. Samuti on huvitav vestelda inimestega, kes töötavad erialaga seotud ametikohtadel. Eriti huvitavaks tegi seminar praktikumi see, et varasemalt polnud antud asutusi külastanud. Andis aimu riigikorralduse köögipoolest ning sealsetest küsimustest/probleemidest.
Aet Mammuspuu: Päev oli huvitav ja hea vaheldus tavalisele loengu ja seminari vormile. Sai näha Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi tööruume. Sai informatsioon inimestelt, kes vahetult on kogu poliitika tegemise sees. Sai küsida nende arvamusi ja nägemusi. Kindlasti võiks selliseid praktikume veel korraldada. Kergem oli jälgida esinejaid, kelle juttu toetasid esitlused.
Lili Tiri: Seminar-praktikumi selline vorm lähendas sisemiselt valitud erialale. Nägime erinevate ametnike ampluaad- kliiniliselt täpsetest kuni väga isikupäraste ametnikeni välja, kes kõik olid oma valdkonna proffessionaalid. Korrektne ajakava tagas sujuva seminari kordamineku. Absoluutselt vajalik vorm õppetööks.
Marika Kundla: Taolised seminar-praktikumid on üliõpilastele vajalikud, sest võimaldavad aktuaalseid ühiskonnaprobleeme arutada oma ala spetsialistidega. Lisaks on nii Riigiteaduste kui ka Avaliku halduse eriala üliõpilased potentsiaalsed riigiasutuste töötajad ning seega on reaalne kokkpuude riigi seadusandliku ning täidesaatva võimu institutsioonidega vajalik, et tekiks nö. käega katsutava sideme olemasolu.
Teksti pani kokku ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Riigiteaduste 1 õa. magistrantide kursusevanem Lili Tiri.