����Ӱ��

Lühifilm on justkui selge ja ühemõtteline formaat, aga tegelikult võib seda mõtestada mitmeti, lähtuda nii sisust kui pikkusest.   1. Sissejuhatus Filmiajaloost teame, et esimesed linateosed olid tõepoolest sisult lihtsad ja kestsid vaid mõne minuti. Näiteks vendade Lumière’ide esimesteks filmideks peetavaid kuni 50sekundilisi klippe võiksime praegu nimetada parimal juhul dokumentideks. Toona ei kujunenud  suursündmuseks mitte üksnes liikuv pilt kinolinal, oluline oli ka publikule pakutud võimalus elada nähtule kaasa: tänaseni meenutatakse,  kuidas vaatajad kohkusid ekraanilt nende suunas sõitva rongi peale . Ime sünniga harjununa tekkis soov avardada võimalusi, et huvi hoida  ja edasi liikuda. Vormiliselt oli eeskujuks kahtlemata teater, kus oli jõutud kestuseni, mis rohkemal või vähemal määral arvestas  inimese tähelepanuvõimega. Samuti sellega, et etendus anti ajas ja ruumis ning kasutusel oli sõna. „Kinoteater” on veel praegugi  sõnana alles mitmes keeles, kuid aukartust, mida filmikunst oma algusaegadel põhjustas, meis enam pole. Väärikalt avaneva eesriide asemel on nüüdseks kirevad ja hoogsad reklaamid. Mis on aga siiski lühifilm? ��õ����, mis ei ole täispikk? See pole kaugeltki nii lihtne. Täispikk film kulgeb läbi kolme või enama faasi:  sissejuhatus, teemaarendus, kulminatsioon, järelsõna. Lühifilm seda endale lubada ei saa, kas või juba ajamahu tõttu.  Lühianimatsioon rahuldab meid peaaegu alati juba põhjusel, et on animatsioon, ja pikkusele mõtleb ehk rohkem tegija kui vaataja. Lühidokumentaalil on oma loo jutustamiseks ehk kõige konkreetsemad võimalused, sest peamine eesmärk on dokumenteerida mingi kindel  sündmus või siis vaagida mõnd konkreetset probleemi. Mitmed meistrid on võrrelnud filmikunsti unenäoga. ��õ����, kes on olnud Jüri Sillarti õpilased, mäletavad tema asjakohaseid viiteid:  film on kui unenägu. Minu meelest saab unenäolaadseks pidada aga pigem lühifilmi. Mitmetes uneseisundite teaduslikes selgitustes  on kirjeldatud unenäofaase lühifilmiloo pikkusühikutes: unenäod võivad kesta paarist sekundist kuni poole tunnini. Kõige täpsem  võrdlus lühifilmi ja unenäo vahel peitub aga nende loo struktuuris. Mõlemad on ühe sündmuse või probleemi kesksed ning lõplikud vastuseid jäävad üldjuhul vaataja anda . Loodan, et see põgus sissejuhatus tekitas küsimusi, milledele loodan ka edaspidi vastata. Sissejuhatuse lõpetuseks vaatame Hungari eksperimetaalset dokumentaalfilmi "Avamäng". Lühidalt võiks filmi kirjeldada: sündmus sündmusest. Film võitis 1965 aastal Cannesi filmifesivalil parima lühifilmi auhinna ning nomineeriti samal aastal lühifilmi Oskarile. Autoriks János Vadász. Peter Murdmaa režissöör-produtsent Eesti lühifilmi keskus ShortEst loovjuht