����Ӱ��

Jane Remm ja Helen Arov ����Ӱ�� Ü������ǴDZ������� külastasid  Johannes Kepleri Ülikooli (JKU) Linzis, et uurida MATIK-hariduse ja -uuringute arenguid Austrias. Tutvusime JKU MATIK-lähenemise ning laboritega, osalesime doktoriseminaril ning uurisime 3D-printimise ja GeoGebra rakendusvõimalusi hariduses.

Austrias tuntakse MATIK-pedagoogikat kui MINT ning kunstide integreerimist märgitakse kui MINT+K (Kunst). Aruteludes tõusis esile kunsti laiem käsitus, mis hõlmab nii visuaalkunsti kui ka kultuuri. Võis täheldada, et professor Zsolt Lavicza juhitud STEAM-lähenemine muutub järjest populaarsemaks ning doktoriprogramm on märgatavalt rahvusvaheline. Tutvusime ka praktiliste meetoditega koos doktorant Eva Ulbrichiga. Arutelust selgus, et kuigi 3D-printimine toob enam esile erinevaid taju aspekte ning ruumilist mõtlemist, siis nõuab selle edukas rakendamine koolides hoolikat planeerimist ja julgustamist. Samuti tutvusime GeoGebra matemaatika õppevahendiga, mis on välja töötatud JKU teadlaste juhtimisel.

Üheks oluliseks aruteluteemaks oli kunsti roll STEAM  ehk MATIK-hariduses. Sageli nähakse kunsti vaid loovuse ja visualiseerimise tööriistana, kuid näeme kunsti võrdse osapoolena MATIK-õppes ja soovime ka kunstist lähtuvaid protsesse kavandada. MATIK-õppe integreeritus on ����Ӱ�� Ülikooli ja SHAREE projekti üks fookuspunkte. Seega soovime esile tõsta, et kunst täidab mitmeid funktsioone, ulatudes eneseväljendusest kommunikatsiooni ja kogukonna loomise võimalusteni. Nende rollide mõistmine on tõhusa MATIK-hariduse jaoks ülioluline. Kokkuvõttes pakkus visiit väärtuslikke teadmisi ja rõhutas interdistsiplinaarse ning rahvusvahelise koostöö olulisust MATIK-hariduse edendamisel.

Märts algas tõhusa koostöövõimalusega, kui võõrustasime Teadusköögis taas kord Iiri partnereid. Sel korral tulid Teadusköögi tegevustele hoogu andma Amanda  ja Helen Maguire. Ühiste arutelude kaudu sai Teadusköögi kontseptsioon täiendust nii põhialustes kui tegevuste näol.

Õppevisiit Maltale andis väärtuslikke teadmisi kodunduse, jätkusuutlikkuse ja STEM-hariduse integreerimisest koolides. Külastasime kolme erinevat kooli: Sacred Heart Girls' Secondary School, Immaculate Conception Secondary School ja Dingli Primary School. Neis koolides nägime erinevaid võimalusi jätkusuutlike teemade käsitlemiseks. Projektide korras toimusid neis koolides aktiivsed praktilised tegevused, mis ühendavad toidu, looduse ja teadusliku mõtlemise. Need algatused olid pigem vabatahtlikud ning tugevaid seoseid õppekavaga pigem ei loodud, mis viitab veelgi selgelt paremale integreerimise vajadusele. Küll aga tõid EcoSkola projektipõhised tegevused esile kogukonna kaasamise tähtsuse. 

Lisaks oli meil võimalus jälgida õppetundi riigi rahastatavas Kodunduse Seminaris (Home Economics Seminar Center) ja saada ülevaade, kuidas sealseid tegevusi koordineeritakse. Silma jäi ka tugev riigi poolne toetus, selged rollid juhtimises ning tegevuste läbiviimises aga ka tõhus koolivisiitide broneerimissüsteem. Kooligruppidele pakutavad õppeprogrammid võimaldasid meil leida seoseid Teadusköögi tegevustega. Seetõttu oli väga väärtuslik vahetada parimaid praktikaid. Malta Ülikoolis oli meil hea võimalus tutvustada üliõpilastele ja akadeemilisele personalile Teadusköögi tegevusi ja meie juhitavaid projekte.

Käisime heade praktikate saamise eesmärgil Helsingi Ülikoolis. Esimeseks külastuskohaks oli haridusteaduste instituudi juures tegutsev uurimisrühm “Food, Culture and Learning”, mille esindajad on ka SHAREE projektipartnerid. Maker@STEM kogukonda kuuluv uurimisrühm keskendub kodumajanduse õpetamise ja õppimisega seotud ainedidaktilistele küsimustele erinevates kultuurikeskkondades ja kooliastmetes (põhikoolist kuni kõrghariduseni). Muljetavaldavad on äsjavalminud kodunduse ja käsitöö valdkonna kaasaegsed õpperuumid (praktikumideks) ning erinevad koostöö projektid, mida uurimisrühmas tehakse. 

Teisena külastasime loodusteaduste teaduskonna keemialaborit ChemistryLab Gadolin, mis on Soome vanim LUMA võrgustikku kuuluv teaduskeskus ning ainuke omade seas, mille fookuses on just keemiavaldkonna hariduse pakkumine ja populariseerimine. Koostööd tehakse ka teiste laboritega sh Geopiste, Computer Science Class Linkki, Math Lab Summamutikka, Fotoni Student Laboratory. Tõsiasi, et armastus käib kõhu kaudu, sai jällegi kinnitust! Üks populaarsemaid töötubasid kooliõpilastele keemia mõistmiseks on jäätise teemal. Nii valmistasime meiegi koos jäätist. Alustasime aga sellest, mis seosed on jäätise valmistamisel ja jätkusuutlikkusel; jäätisel ja kliimamuutustel; ning milline on jäätise süsiniku jalajälg (nt loomse vs taimse piima valik). 

Gadolini üks prioriteete on järelkasv, õpetajate julgustamine ning noorte kaasamine laborites. Oluliseks peetakse õppimist läbi eksperimentide ning selle mitmekülgsust sh kaasates magistrante õpilasgruppide juhendajatena. Ülikooli kampusesse asutati 2023.a. Helsinki Upper Secondary School for Natural Sciences (HELLU), et tuua õpilased ülikoolile veelgi lähemale. Gadolini tegevustes oli 2024.a. kaasatud 8849 üliõpilast ja 3305 gümnaasiumi õpilast, teadusklubides osales 224 ning teaduslaagrites 40 last, kokku viidi läbi 380 õpilastele suunatud teaduspraktikumi.  

Võtsime kaasa mitmed ideed edasiseks: vajaduse teha aktiivsemat koostööd teaduslaboritega TLÜs, kutsuda rohkem tudengeid Teadusköögi arendustesse sh läbi ELU projektide, käivitada uusi ürituseformaate (nt suvelaagrid) õpilaste ja õpetajate kaasamiseks, samuti avades Teadusköögi tegemisi laiemale sihtrühmale. Õppevisiidil osalesid: Jaana Taar, Kristi Paas, Tiina Vänt, Elyna Heinmäe, Katrin Männik ja Krinsli Pius.  

Aasta alguse esimese õpikogemuse saimeFlavoria keskusest (“Flavoria®  Research Platform”). Flavoriat koordineerib meditsiooniteaduskonnas Toitumis- ja Toiduuuringute Keskus (“Nutrition and Food Research Centre”). Küll aga panustavad Flavoria tegevustesse (nii eelarveliselt kui teadlastega) enamus ülikooli teaduskondi, lisaks ka erinevad koostööpartnerid. 

Flavoria on multidistsiplinaarne uurimisplatvorm ja samal ajal ainulaadne lõunarestoran, kohvik ja suupistepood, kus kogutakse igapäevaselt andmeid klentide toiduvalikute kohta. Lõunarestorani kõrval paikneb multisensoorne uurimisruum Aistikattila („meelte pott“). Tehtav teadustöö keskendub inimeste heaolule ning jätkusuutlikule arengule. Peamiselt uuritakse toitekäitumist ning multisensoorset taju, toiduvalikuid ja toidukadu. Tegemist on sekkumisuuringutega, kus teadusandmed kogutakse igapäevaselt, tooteid ja teenuseid testitakse kohvikus, teadus- ja õppetegevuseks kasutatakse multisensoorset keskkonda (nt saab tervet seina katva ekraanipildiga luua kiirelt muutuvat keskkonda , lisada hääli jne). Koostööd tehakse kogu ülikooliperega, ettevõtete, kohaliku omavalitsusega, Business Finland’ga (start-up ja kasvuettevõtete ökosüsteem Soomes) jt.

Mida õppisime? Lõunatasime ka ise ülikooli restoranis, teadmata veel kogu toimimise ahelat. Saime kasutajakogemuse võrra rikkamaks. Meie toidukomponentide kaupa kaalutud lõunasöögid läksid kirja ka andmekogusse. Kohtumistelt saime palju inspiratsiooni. Nt millised on hästi töötavad koostöömudel kohaliku kogukonnaga. Teadus- ja gastronoomia klubi (“Science and Gastronomy Food Clubs”) toimub aastas kaheksal korral kahetunniste kohtumistena, hübriidvormis korraga kolmes linnas (Turu, Helsingi ja Seinäjoki). Alati on valitud kindel temaatika (nt rukkileib, tomat), tehakse kaks ettekannet (kultuuriline ajaloost ning loodusteaduslik), tehakse eksperiment, viiakse läbi sensoorne hindamine ning diskussioon tulemuste üle.  Aasta üks tippsündmusi on Flavoria innovatsioonifestival, kust viie päevasest programmist võttis viimati osa 60 tudengit ning 5 ettevõtet, kes esitavad tudengitiimidele innovatsiooni eeldavaid väljakutseid. Ka Teadusköögile võiks välja tootada teatud kindlad sündmused, mida kogukond sh ülikoolipere, ettevõtted, linnaesindajad jt ootavad ja millesse aktiivselt panustavad. Flavoria keskmes on teadustöö, milles näeme mitmekülgseid koostöövõimalusi ka edaspidi (nt Euroopa projektides). Õppevisiidil osalesid: Jaana Taar, Kristi Paas, Tiina Vänt, Elyna Heinmäe ja Katrin Männik. 

Projekti raames välja töötatud üle-Eestiline gümnasistidele suunatud õpilasvõistlust KRINGEL,  viib õpilaste teadmised Kööki, kus tuleb kasutada Reaalteaduste alaseid teadmisi ja kombineerida neid Innovaatiliselt ning Nutikalt Gastronoomia valdkonna tegevustega Elulistes ülesannetes Loodusteaduste sisu silmas pidades. Soovime õpilasvõistluse abil näidata teadust igapäevaelulistes tegevustes ning suunata õpilasi seostama erinevates õppeainetes saadud teadmisi ja oskusi. 

Õpilasvõistlus KRINGEL tugineb MATIK-õppe põhimõtetele, mille keskmeks on valdkondade ülene lõimitud õppimine. Klassikaliselt koondab MATIK endas loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika. Praktilise, elulise komponendina lisame õpilasvõistluses KRINGEL ka kodundusõppe sisu. Näeme, et kodunduse valdkond aitab seada õpitava reaalsesse konteksti ja toetab tugevalt õpilaste loovuse, probleemi lahendamise oskuse ning koostöö edendamist. Need on õppeainete ülesed oskused, mis on väärtuslikud ka edaspidi, nii järgnevates õpingutes, tulevases karjääris kui üldiselt iseseisvas elus. Sageli ongi õpilaste jaoks väljakutseks õppeainetes saadud teadmiste ülekandmine oma igapäevaellu. MATIK lähenemine püüab õpitavat eluliselt ning praktiliselt käsitleda, et teadmised ja oskused ei jääks vaid kooliseinte vahele. Nii toome ka KRINGLI võistluse kontekstis esile igapäevaselt köögis toimuvad protsessid, mis põhinevad sageli loodusteaduslikel printsiipidel ja mille mõistmiseks ja mõtestamiseks on õpilastel vaja teadmisi loodus- ja reaalainetest.

Veetsime kolm sisukat päeva ����Ӱ�� Ülikoolis, et võtta aega projekti liikmetega tutvumiseks, riikide kodundusõppe eripärade mõistmiseks ning eelkõige ühiste sihtide seadmiseks. SHAREE liikmed on aktiivsed suhtlejad ja seega tuli osalejaid aeg-ajalt ka pidurdada ja jalgu sirutama suunata. Kuigi kõik projektiliikmed ei saanud tiheda õppetöö tõttu ����Ӱ��sse tulla, oli OWL Pro veebikaamera abil võimalik kõik osalejad siiski justkui ühise laua taha saada. 

Avaüritusele kohaselt oli päevakavas üksjagu korralduslikke teemasid, kuid jõudsime alustada ka sisulise aruteluga Euroopa riikide kodunduse aine õppesisu analüüsist. Esialgu tundub küll, et küsimusi on rohkem kui vastuseid ja plaanid lähevad pigem hägusemaks kui selgemaks. Ka siinkohal oli abi tehnilistest lahendustes. Arutelud ja rühmatööd said selgema kuju Flinga keskkonnas, mis jällegi võimaldas kaasata nii ruumis kui Zuumis osalejad. 

Projekti sisule kohaselt tutvustasime välispartneritele ka Teadusköögi olemust, võimalusi ja tehnilisi lahendusi. Kuigi füüsiline keskkond sai üksjagu kiita, mõistame ühiselt, et arendustööd jagub ja projekti tulemusi on vaja pigem varem kui hiljem.

SHAREE projektimeeskonna esindajad osalesid Rahvusvahelise kodunduse organisatsiooni (IFHE) ülemaailmsel konverentsil Galways, Iirimaal. 25.juubelikonverentsi teemaks oli "Home Economics in a Time of Transformation: Bridging the Past - Charting the Future" (Kodundus muutuste ajastul: ühendades minevikku – kaardistades tuleviku. SHAREE projekti tutvustus sobitus konverentsi temaatikaga hästi, juhtides kuulajaid mõtlema MATIK praktikate ja kodundusõppe seostele. Esitlus ärgitas kuulajaid täiendavaid küsimusi esitama ning andis sisendit aruteluks ka sessioonide väliselt. Lisaks tutvusime konverentsi ettekandeid kuulates mitmete SHAREE projekti kontekstis oluliste inimestega. Loodud kontaktid aitavad laiendada SHAREE klastrit ning annavad võimaluse küsida täiendavaid selgitusi Euroopa riikide kodundusõppe analüüsi tehes.