ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Kohanemisprogrammi projektijuht Ãœlle Rannut märkis, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool
on Eestis selles vallas teerajajaks, omades suuri kogemusi juba eelmistest
sarnastest projektidest (uusimmigrantõpilaste lõimimine, keelekümblus
lasteaedades jmt). "Lõppev kohanemisprogramm oli esmakordne ning andis
suurepäraseid tulemusi: praktiliselt ilma eesti keele oskuseta osalejad
saavutasid poole aasta jooksul toimetulekutaseme ning mitmed jõudsid
tasemele, mis võimaldab neil iseseisvalt hakkama saada igapäevaelus.
Oluliselt tõusis ühiskondlik aktiivsus ja lõimitus, paljud leidsid
töökohad ning sobivaid ühistegevusi," nentis Ülle Rannut.Piloteerimise
tulemusena koostati käsiraamat, õppekavad ja õppematerjalid, mida
hakatakse järgneva nädala jooksul neljas maakonnas toimuvatel
infopäevadel tutvustama, nt reedel, 11. detsembril kell 12.00 toimub
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis üks infopäevadest.Piloteerimine kestis kuus kuud ning
sellest võttis osa kokku 57 inimest 16 riigist: USA-st, Kanadast,
Mehhikost, TÅ¡iilist, Brasiiliast, Türgist, Iraanist, Egiptusest, 
Lõuna-Aafrika Vabariigist, Nigeeriast, Hiinast, Bangladeshist, Gruusiast,
Ukrainast, Valgevenest  ning Venemaalt. Suuremateks rühmadeks
sünniriikide lõikes olid Venemaa (24), USA (6), Türgi (6), Ukraina (4)
ja Egiptus (4). Venemaa jagunes lähtemaade lõikes omakorda järgmiselt:
Venemaa (6), Marimaa (8), Baškortostan (3), Udmurdimaa (3), Komi (2),
Tatarstan (2). 46% nendest on saabunud Eestisse seoses
pererändega.Pilootprojekti lõpetajaid on kokku 27 ning nende
päritolumaadeks on Kanada, Egiptus,  Bangladesh, Lõuna-Aafrika
Vabariik, Nigeeria, Iraan, Ukraina, Venemaa ning Venemaa koosseisu kuuluvad
Marimaa, Baškortostan, Udmurdimaa, Komi ja Tatarstan.Kohanemisprogramm
töötati välja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise
Fondi  ja Kultuuriministeeriumi rahalisel toel ning Integratsiooni
Sihtasutuse ja ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli eestvedamisel.  
Lisainformatsioon:Mart Rannut ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli keelepoliitika
professore-post: mart.rannut@tlu.ee