Keskaja Keskuse seminar: „Hannibalist, tema lipust ja rahvast“
Lisa kalendrisse
iCal calendarKeskaja Keskuse järjekordne seminar toimub 13. novembril kell 16.15 TLÜ Ajaloo Instituudis (Rüütli 6), ruumis 307 (nõutuba). Seekord esineb Ivar Leimus teemal „Hannibalist, tema lipust ja rahvast.“
Liivimaa "Hannibal" Ivo Schenkenberg on ajalookirjutuses hästi tuntud. Tuginedes Balthasar Russowi andmetele, kes oma kroonikas nimetab Ivot müntijaselliks ja müntmeistri pojaks, on arvatud, et tema isa Christoffer oli müntmeister. Seda arvamust ei toeta aga ükski teine allikas, mistõttu tuleb eeldada, et Russow pidas silmas hoopis Ivo võõrasisa Paul Guldenit, kes oli tõepoolest ÌìÃÀÓ°ÊÓ müntmeister ja kelle juures Ivo võis mingil ajal ametit õppida.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Linnaarhiivist leitud uued allikad lubavad täpsustada ka Hannibali sõjasalga ajalugu. Selgub, et 1577. aasta jaanuaris, kui venelased ÌìÃÀÓ°ÊÓ sisse piirasid, oli selles mitte 400, nagu väidab Russow, vaid kõigest umbes 120 meest. Kohe piiramise alguses valmistati Hannibali rahvale kuldne lahingulipp. Pole teada, kuid võib oletada, et sellele õmmeldi ka kolm lõvi, millega anti salgale linna ametliku lipkonna staatus. Ivo Schenkenbergi kõrval tegeles meeste väljaõppega palgasõdur Tras Laurens Bornholmilt. 9. märtsil 1577 korraldatud väljatungil hukkus teiste hulgas ka viis hanniballast, kes maeti linnas rae kulul. Hiljem sai surma veel 12 Eesti sõjameest, kes aga tõenäoliselt langesid taudi ohvriks.