Äsja alanud kolmeaastane uurimisprojekt otsib lahendusi kvalifitseeritud õpetajate puudusele
Kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate osakaal on viimastel aastatel järjest tõusnud ning tänaseks on neid ligikaudu viiendik. Hariduse kvaliteedi seisukohalt on see murettekitav trend ning õpetajakoolitusega tegelevad ülikoolid soovivad leida koostöös omavalitsuste ja koolidega lahendusi, et suurendada pädevate ja kvalifikatsioonile vastavate õpetajate arvu.
Probleemi lahendamisele keskendub Haridus- ja teadusministeeriumi poolt finantseeritav kolmeaastane uurimisprojekt "Õpetajate professionaalsele arengule suunatud kutsekompetentsuse hindamine", mis viiakse ellu ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli ja Tartu Ãœlikooli koostöös. Projekti avaseminar toimus 23. septembril.
Uuring aitab mõista, mida oleks vaja teha õpetajate õppimise ja professionaalse arengu tõhusamaks toetamiseks koolis ja omavalitsuse tasandil ning annab sisendi ülikoolidele paindliku õpetajaõppe pakkumiseks läbi täiendus- ja tasemeõppe ning mikrokraadiprogrammide.
Uuringu partneriteks on kaks omavalitsust – Harku vald ja Tartu linn ning nende koolid. °´Ç´Ç²õ³Ùöös partneritega otsitakse lahendusi, kuidas toetada õpetajaid õppimisel ja kvalifikatsioonini jõudmisel.
Uurimisprojekt keskendub kahele küsimusele: esiteks soovitakse mõista tegureid, mis takistavad õpetajatel kvalifikatsiooni omandamist. Teises etapis soovitakse välja töötada metoodika õpetajate kutsepädevuste analüüsiks ja hindamiseks, mis toetaks nende professionaalset arengut ning võimaldaks disainida vajaduspõhiseid, paindlikke õpiteid. Teises uurimisetapis keskendutakse eelkõige matemaatikaõpetajatele, kellest on koolides hetkel suurim puudus.
Projektimeeskond usub, et kvalifikatsioonita õpetajate probleemi lahendamine on võimalik vaid erinevate osapoolte, s.o ülikooli, koolipidaja ja koolide koostöös, luues sobiva keskkonna ja võimalused õpetajate õppimiseks ning pideva arengu toetamiseks.
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli poolt veab projekti Katrin Poom-Valickis ning lisaks panustavad haridusteaduste instituudist Tiina Anspal, Kadi Georg, Kati Aus, loodus- ja terviseteaduste instituudist professor Priit Reiska ja Tiina Naissoo, humanitaarteaduste instituudist Reili Argus, Tiina Rüütmaa ja Kristiina Bernhardt ning digitehnoloogiate instituudist Jüri Kurvits, Marina Kurvits ja Annika Volt.
