����Ӱ��

����Ӱ�� Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm koostas kahasse Bielefeldi ülikooli ajaloofilosoofi Zoltán Boldizsár Simoniga ajakirja , mis kannab pealkirja “Ajalooline mõtlemine ja inimene” (Historical Thinking and the Human). Novembri lõpus ilmunud ajakirjanumbri eesmärk on pakkuda uusi valdkonnaüleseid vaatenurki ajaloolisele mõtlemisele tänapäeva kiirete muutuste ajastul. Konkreetsemalt on fookuses küsimused, kuidas mõjutavad suured keskkonnaprobleemid ja kiire tehnoloogiline areng senist arusaama inimesest, tema piiridest ja rollist, ja kuidas uued inimkontseptsioonid avaldavad mõju ajaloo mõtestamisele.

Teemanumbri kaasautoriteks on nimekad teadlased erinevatest humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondadest üle ilma. Numbri avab koostajate pikem programmiline sissejuhatus, mis eritleb meie praegust ajaloolist olukorda ökoloogilisest ja tehnoloogilisest vaatenurgast (loetav open access artiklina ka ). Poznańi Ülikooli humanitaarteaduste professor Ewa Domanska analüüsib kriitiliselt senist antropotsentristlikku ajaloomõtlemist ja arutleb võimaluste üle seda ületada. Harvardi ülikooli teaduse- ja tehnoloogiauuringute professor Sheila Jasanoff arutleb ajaloo rolli üle dialoogis loodusteaduste, eriti Maa süsteemi teadusega. Tuntud Austraalia keskkonnaajaloolane Libby Robin kirjutab, kuidas muuseumid aitavad paremini mõista ajaloo tähendust Antropotseeni ajastul. Arizona State University professor Hava Tirosh-Samuelson pakub välja võimaluse judaistliku mõtteviisi kasutamisest keskkonnakriisist väljumiseks. Numbri lõpetab kahe tuntud teadlase, Pariisi Science Po emeriitprofessori Bruno Latouri ja Chicago Ülikooli ajalooprofessori Dipesh Chakrabarty pikem ühisartikkel, mis mõtestab praegust inimolukorda erinevate „planeetide“ omavahelise konfliktina.