����Ӱ��

 

Loe artiklit eesti viipekeeles

Rühma igapäevast tegevust koordineerib Péter Zalán Romanek, kes on omandanud eesti viipekeele kui võõrkeele B1-tasemel. Uurimisrühma eripära peitub eelkõige selles, et tegu on viipekeelsete kurtide disainitud uurimisrühmaga, mille eesmärk on toetada eesti viipekeele kujunemist paremini uuritud ja dokumenteeritud keeleks, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka selle keelelist ja teaduslikku mitmekesisust. ����Ӱ�� Ülikooli eri teadusvaldkondade koostöös tegutseva uurimisrühma koosseisu kuuluvad nooremteadurid humanitaar-, ühiskonna- ja haridusteaduste instituutidest ning igapäevaselt on kasutuses vähemalt neli aktiivset töökeelt: eesti viipekeel, rahvusvaheline viipekeel, eesti keel ja inglise keel. EVKUR on seotud nii Eesti kui ka rahvusvahelise kogukonnaga, tuues kokku teadusringkonnad ja eesti viipekeele kogukonna. Rühmas töötab aktiivselt keeleteaduse eriala nooremteadur ja mitmed akadeemilisest maailmast huvitunud spetsialistid eesti viipekeele kogukonnast.

Eesti viipekeele uurimisrühm keskendub neljale uurimissuunale: keeleteadusele, sotsiolingvistikale, rakenduslingvistikale ja keeleressursidele.

Keeleteaduse suunal koostatud süstemaatilise kirjandusülevaate põhjal, mis on peagi ilmumas, võib öelda, et sarnaselt teiste viipekeelte uurimisele on ka eesti viipekeeles seni enim tähelepanu pööratud fonoloogiale ja leksikograafiale. Me oleme seadnud fookusesse grammatika uurimise, millel on otsene rakendusvõimalus keele õpetamises ja omandamises. Grammatika visandi ühe osana keskendume mitmuse väljendamisele, mille uurimine viib meid lähemale mõistmaks arvu kui grammatilise kategooria toimimist. Uurimisprojektis osales 40 eesti viipekeele kasutajat eri linnadest, vanusest ja soost ning uuringu läbiviimisel kasutasime esilekutsumise meetodit (elicitation method). Üllatuslikult osutus üheks suurimaks väljakutseks esimese keelega keelejuhtide leidmine, sest paljud neist tundsid ebakindlust, kas nende viipevara vastab normile või on piisavalt “õige”. Ülevaatliku eesti viipekeele grammatika visandi, mille eesmärk on algatada akadeemiline ja kogukondlik arutelu terminoloogia, definitsioonide ja näidete üle, avaldame uurimisrühma avatud uste päeval 27. novembril ����Ӱ�� Ülikoolis, kuhu ootame ka kõiki huvilisi.

Sotsiolingvistika suunal on oodata järge mööda tulemusi eesti viipekeele kasutajate keele demograafia ja hoiakute ning eesti viipekeele elujõulisuse kohta. Andmete kogumiseks kasutasime nii intervjuusid kui ka küsitlust. Küsitluses osales 150 inimest, kellest 84 kasutavad igapäevases suhtluses esimese valikuna eesti viipekeelt, 34 suulist eesti keelt ja 16 vene viipekeelt. Seda, et kurtide kogukonnad on olemuselt mitmekeelsed kinnitas samuti asjaolu, et peaaegu pooled vastanutest (47%) omandasid viipekeele alles koolis. See näitab, et paljud alustasid viipekeele õppimist suhteliselt hilja, mis võib osaliselt tuleneda sellest, et nad sündisid kuuljate vanemate perre. Uuringut läbi viies tõdesime taaskord, kui oluline on kogukondade kaasamine teadustöösse, sest puutusime sageli kokku küsimusega „Kas sa tõesti küsid MINU arvamust?“. Keelevalikuid mõjutavad sageli keelehoiakud. Indiviidi suhtumine erinevatesse keeltesse mõjutab tema keelekasutuseelistusi, sealhulgas seda, millist keelt ta peab sobivaks eneseväljenduseks või igapäevaseks suhtluseks.

Rakenduslingvistika suunal tegeleme eesti viipekeele õpetamise, õppimise ja hindamise hetkeseisu kaardistamisega Eestis. Aastatel 1988-2025 on loodud mitmeid avalikke õppematerjale, millele õpetajad tuginevad nii viipekeele kui võõrkeelena kui ka emakeelena õpetamisel. Kuna enamik avalikult kättesaadavad materjalid on mõeldud võõrkeele õpetamiseks auditiivse modaalsusega õppijale A1-B1-tasemel, on emakeeleõpetajad pidanud olema väga leidlikud ja loovad, et neid emakeelsetele kohandada. Suurem osa õppetööst toimub õpetajate endi loodud materjalide alusel, sest kakskeelses haridussüsteemis õppijale on viipekeele kui emakeele õpetamiseks loodud vaid mõned üksikud materjalid. Levinud keeleõppe praktika lähtub õppija esmasest või teisesest keeleoskusest, kuid viipekeele õppes tuleb tähelepanu pöörata ka keelte modaalsusele. Kuna auditiivse modaalsusega võõrkeeleõppija esimene omandatud keel on olnud suuline keel ja visuaalse modaalsusega võõrkeeleõppija esimene omandatud keel on olnud viipekeel, siis ei sobi neile viipekeele õppes täiel määral samad õppematerjalid ja metoodika. Viipekeele õpetajatele teeb muret samuti viipekeele õpetajate süsteemse ja järjepideva erialase väljaõpe, eesti viipekeele riikliku õppekava ja hindamissüsteemi puudumine.

Keeleressursside suunal oleme teinud eeltööd keelekorpuse loomisel ja keskkonna disainimisel. Oleme loonud eesti viipekeele märgendamise ja andmekorralduse juhendi, mis aitab luua ühtsust uurijate seas ning rohkem võimalusi märgendamiseks ja uurimusteks. Eestis on kasutusel mitmed eesti viipekeele sõnastikud, kuid meil puudub eesti viipekeele korpus, mis looks suuremat väärtust keele rakendamisel. Märgendussüsteemi korrastamisel ja glossimise reeglite väljatöötamisel on oluline mõju platvormile SignBank 2.0, mis on oluline ja suur samm edasi, sest tegemist on keskkonnaga, mille eesmärk on okumenteerida viiped, mida viipekeelsete kurtide kogukonnad enim kasutavad. SignBank 2.0 eesti viipekeele platvormi videomaterjale on võimalik edaspidi rakendada VisioLab keskkonnas, näiteks eesti viipekeele õpetamisel ja õppimisel. Samas keskkonnas avaldame eesti viipekeele grammatika visandi nii eesti viipekeeles kui ka eesti keeles. Kuna enamik varasemat teadustööd on kirjutatud peamiselt eesti või inglise keeles, mitte eesti viipekeeles, siis soovime teadlikult edendada keelelist ligipääsu ja eesti viipekeelse akadeemilise arutelu kultuuri kujunemist.

Lisaks neljas uurimissuunas toimetamisele oleme teinud aktiivselt koostööd kogukondade ja sidusrühmadega, kellega oleme otsinud lahendusi viipekeeletõlkide järelkasvu murele ning kellega koostöös oleme korraldanud töötube huvilistele ja viipekeele õpetajatele. Kuna kogukondade huvi on suur ja me peame oluliseks koostööd kogukondadega, siis jätkame viipekeele kohvikute ja muus vormis kohtumistega ka edaspidi. 

596 päeva hiljem ja lugematu hulk päevi veel ees. Rõõm on näha, et eesti viipekeele vereringe on taas käima pumbatud!