Ilmus uus eesti keele B1-taseme lugemik. "Meid inspireeris põhiliselt turul haigutav tühimik"
Septembris ilmus uus eesti keele B1-taseme lugemik, mille üheks koostajaks on TÜHI eesti keele kui teise keele õpetaja Ele Arder. Lugemik räägib portugallannast Anast, kes tuleb juhuslikult üheks aastaks Eestisse elama ja selle aja jooksul kohtub ta erinevate inimestega ning proovib mitmesuguseid töid. Aga miks tekkis soov teha eesti keele B1-taseme lugemik ja kuidas see lugemik erineb teistest õppematerjalidest, loe edasi blogist!
Miks tekkis soov teha eesti keele B1-taseme lugemik?
Meid inspireeris põhiliselt turul haigutav tühimik. B1-tasemel keeleõppija oskused ei küündi veel nii kaugele, et mugavalt uudiseid või muud autentset (emakeelena kõnelejatele loodud) sisu tarbida ilma, et see palju pusimist nõuaks. Õpilased küsivad tihti soovitusi lisalugemiseks, aga peale paari A2-õppija tarbeks loodud raamatu ei olegi neile midagi väga soovitada. Muide, tihti soovitatakse keeleõppijal lugeda lasteraamatuid, aga need on täis metafooridega kujundlikku keelt ja vimkasid, millest on end raske läbi närida. Eesti lastekirjandus on mõnusalt tummine!
Mida leidub "Kogemata Eestis" raamatust?
Alguses oli meil plaan kirjutada lihtsalt üks raamat, mis on õppijale jõukohane. Sellest kasvas aga veidi suurem töö, sest oleme ise õpetajatena kogenud seda, et veidi raske on jätta õppijatele kodulugemiseks peatükk tekstist nii, et sellega ühtki muud ülesannet ei kaasne. Nii sai iga peatükk endale saatjateks ka mõned harjutused või ülesanded, mis erineval viisil tekstis leiduva sõnavara, grammatika või muude keelenähtustega tegeleb. Tegime õpetajatele sellega (loodetavasti) elu kergemaks. Ja muidugi on ka õpilasel endal hea teksti juurde tagasi tulla ning pärast esimest lugemismõnu naasta keelt teadlikult otsima ja analüüsima.
Ja lisaks tekstile leidub raamatust ka oivalisi ilustratsioone. Meie kunstnik Kaia Otstak lõi väga detailirohke tervikmaailma, mida ise raamatut paotades imetlemas käin.
Kas raamat sobib iseseisvaks õppimiseks?
Nõnda see meil alguses plaanitud saigi. Raamat on loetav ilma suurema kõrvalise abita vast kuskil B1 kursuse keskelt alates. Aga peatükid on suhteliselt lühikesed, nii et nad on põimitavad ka õppetöösse.
Mida pead suurimaks õnnestumiseks selle raamatu valmimise juures?
Ma hindan väga seda, et me ei teinud endale allahindlust üheski olulises kategoorias. Raamat näeb hea välja, palju tööd sai tehtud nii loo kirjapanekul kui hilisemal keeletasemele lihtsustamisel ja harjutustega püüdsime katta erinevaid keeletasandeid. Kõige rõõmsam olen vist selle üle, et kahe autori koostöö sujus vägagi hästi - täiendame teineteist!
Kas oli ka takistusi või väljakutseid?
Ikka, selleta ei saaks vist kuidagimoodi. Meie põhiliseks väljakutseks sai trükifaili lõppvormistusega ponnistamine: esmakordselt tehes ei oska ette näha võimalikke kitsaskohti. Näiteks oli lehekülgede arv meil fikseeritud ning tekstile illustratsioone lisades selgus, et mõne peatüki juures on meil harjutusi liiga palju ja mõne juures liiga vähe. Nende loomine ja harvendamine võttis jällegi omajagu aega. Nii jäigi lugemiku trükk esialgu väljakuulutatud ajagraafikust veidi maha ja oma kastid saime kätte keset septembrit.
Sinu lemmik peatükk.
Mul on vist kaks lemmikut. Peatükki, mis kirjeldab üsna äsja Eestisse saabunud noore naise külajaanipäeva, on pikitud erinevaid kultuuriviiteid, mida lugeja peab omal käel uurima hakkama. Ma kujutan ette, et seda võib Eesti sõbral olla lõbus üle õppija õla lugeda. Ja teiseks lemmikuks on seenelkäigu lugu, kus vaatamata ühise keele puudumisele haarab aktiivne naabritädi peategelase metsa kaasa. Kummaski peatükis on minu meelest õnnestunud hetki, kus me oleme püüdnud mitte pelgalt situatsiooni kirjeldada, vaid lugu või nalja veidi teiste vahenditega edasi anda. Ja üht-teist autobiograafilist on neis lugudes samuti.
Kuidas see erineb teistest õppematerjalidest?
Ma arvan, et põhiline erinevus seisneb selles, et kuigi peatükid on ka eraldiseisvalt loetavad, on tegu siiski terviktekstiga, mis (loodetavasti) lugejat paelub ja inspireerib käest pandud raamatut taas haarama. Teised tekstid, mis on B1-tasemele loodud on pigem lühemad või fragmentaarsed.
Kas peas mõlguvad ka tulevikuplaanid antud raamatuga?
Tõepoolest oleme juba tulevikuplaane haudumas. Päriselt ei julge neist veel juttu teha (et mitte ära sõnuda), aga esimene samm on sedasama lugu veidi teistmoodi avada ja luua midagi raamatule saateks.