ÌìÃÀÓ°ÊÓ

20. sajandi maineka koolijuhi E. Lenderi (1882-1974) nimi ning tema 9.
septembril (ukj) 1907. aastal asutatud kooli nimi on kuldsete tähtedega
kirjutatud eesti haridus- ja kultuuriloosse. Noor 25-aastane
kooliõpetajanna E. Lender, kahe väikese lapse ema, rajas erakooli, mille
kuulsus ja maine on kandunud tänasesse päeva - hoolimata sellest, et
kooli ennast ammu enam ei eksisteeri.

Eestis tütarlaste keskhariduse arengut uurinud kooliajaloolase Allan Liimi
väitel olid tütarlaste keskkoolid koondunud suurematesse linnadesse.
19.-20. sajandi vahetusel tegutsesid keskkoolid tütarlastele Põhja-Eestis
üksnes ÌìÃÀÓ°ÊÓs (kokku 5) ning Narvas, mis venestuslaine kõrgperioodil
olid mõistagi venekeelsed. Seda olid ka endised saksakeelsed
erakeskkoolid, kuid neis valitses saksameelsus. ÌìÃÀÓ°ÊÓ koolides eelistati
võrdsete sisseastumiseksami tulemuste korral vene ja saksa päritolu
tütarlapsi. See andis E. Lenderile tõuke asutada eeskätt eesti soost
neidudele eragümnaasium, mille asutamist võimaldasid vene tsaari poolt
1906. aasta I poolel välja antud kaks seadusandlikku akti. Kuid seejuures
pidid avatavad erakoolid olema täielikul eraülalpidamisel – nad ei
tohtinud saada mingit rahalist toetust riigilt või kohalikelt
omavalitsustelt.

E. Lenderi initsiatiiv ja julgus astuda sellist sammu – asutada neis
oludes ÌìÃÀÓ°ÊÓs tütarlaste eragümnaasium - näitab tema otsuse- ja
sihikindlust. Kuigi Tallinn jäi tsaarivõimu perioodil eestikeelse
tütarlaste keskkoolita, oli E. Lenderi õppeasutusel tähtis roll eesti
tütarlastele keskhariduse võimaldamisel, sest see oli ainus eestimeelne
tütarlaste kool ÌìÃÀÓ°ÊÓs. Aastail 1907-1918 toimus koolis õppetöö vene
keeles, kuid eesti keele tunnid olid õppekavas algusest peale. ELG areng
aastail 1907-1940 kulges tõusvas joones – temast kujunes 1920.-1930.
aastail mainekaim tütarlaste eragümnaasium ÌìÃÀÓ°ÊÓs. 1940. aasta
kevadeks oli õppeaeg gümnaasiumis senise 11 aasta asemel kasvanud 12
peale – kooli lõpetas 27. lend noori neide.

Kõik muutus 1940. aastal, mil punavõim sulges eraõppe- ja
kasvatusasutused. Sealtpeale algas ELG likvideerimine. Lõpliku
reorganiseerimise käigus lõpetas kooli 38. lend juba ÌìÃÀÓ°ÊÓ VII
Keskkooli nime all (endine VIII keskkool) 1950. aastal.

ELG loomise, arengu- ja saatuselugu on kirjas raamatuis. Nii E. Lender ise
kui kooli vilistlased, keda ajalookeeris pillutas küll läände ja itta,
on ise selle eest hoolt kandnud. E. Lenderi raamat „Minu lastele“
(Uppsala, 1967) ning „ELG. Raamat meie kunagisest koolist, selle
asutajast-juhatajast, õpetajaist ja meist endist“ (Uppsala, 1979)
ilmusid „raudse eesriide taga“. ELG kodumaise vilistlaskonna pingutusi
kroonis suurepärane kaheköitelise koguteose „Lenderi kooli lugu“
ilmutamine Eesti Raamatu Aastal (Tallinn, 2000). Nende raamatute näol on
lenderlased püstitanud oma koolile väärika ning suursuguse
³¾Ã¤±ô±ð²õ³Ù³Ü²õ²õ²¹³¾²ú²¹.

EPAMi näitusel on eksponeeritud raamatuid, dokumente, fotosid jm. Näituse
avamisele on oodata selle kuulsa kooli auväärses eas nooruslikke
vilistlasi, kes aitavad veelkord elustada lenderlaste vaimu. Näitusega
tahab EPAM anda oma panuse eeltoodud tähtpäevade vääriliseks
tähistamiseks. Näitus jääb avatuks 2007. aasta lõpuni.

Täiendav informatsioon:
Mare Torm, EPAMi teadur
mtorm@tlu.ee
tel 640 9222