Valminud on Acta Politica Estica erinumber riiklusest ja selle mõtestamisest
Ӱ Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riigiteaduste suuna eestvedamisel on ilmunud erinumber, mis keskendub Eesti riiklusele ja selle mõtestamisele. Acta Politica Estica erinumber on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Ӱ Ülikooli riigiteaduste 25. aastapäevale.
Sel nädalal ilmus ÜTI riigiteaduste akadeemilise suuna eestvedamisel Acta Politica Estica erinumber, mis on ühtlasi pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Ӱ Ülikooli riigiteaduste 25. aastapäevale.
Seekordne Acta Politica Estica erinumber keskendub riiklusele ja selle mõtestamisele. Ajakirja eesmärk on teha Eesti lugejale arusaadavamaks nüüdisriike, nende ideelisi aluseid, toimemehhanisme ja arenguvõimalusi. Numbris sünteesitakse ja kontekstualiseeritakse nüüdisaegseid läänelikke riigikäsitlusi, seotakse neid Eesti kontekstiga ning võetakse kokku meie enda arengulugu ja panust. Acta Politica Estica esimene Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud erinumber aastal 2017 keskendus Eesti riigi põhiallikale – eesti rahvale, kodanikele, kellest lähtus Eesti omavalitsuse saamine kevadel 1917, mis andis esimese praktilise valitsemiskogemuse kogu Eesti tasandil ja lõi aluse järgnevaks. Siinses erinumbris keskendutakse seevastu riigi jätkusuutlikkuseks olulistele joontele: toimivale valitsemisele ning välisele tunnustatusele.
Ajakirja erinumbri toimetaja Leif Kalev sõnas: “Riigiteaduste arendamine ning sellealaste teadmiste ja oskuste levitamine on püsiv vajadus, vähemalt niikaua kui Eesti omariiklus kestab. Heaperemeheliku, kindla ja nii enda kui oma inimestega arvestava valitsemise pädevuste teadvustamine ja omandamine on väikeriigis kohati konarlik. Ӱ Ülikooli riigiteadlased on juba üle veerand sajandi ehk peaaegu kogu taasiseseisvumisaja seda konarlikku teadmisteteed siledamaks lihvinud. Loodame, et ka riikluse erinumber aitab siin kaasa ja lugejad saavad nii parema arusaama nüüdisriikide toimimisest kui ka riigiteaduste arengust Eestis ja Ӱ Ülikoolis.”
Erinumbri alguses on kaks kontseptuaalset artiklit riiklusest. Esimeses näitavad Georg Sootla ja Leif Kalev demokraatlike riikide viimaste kümnendite kesksete valitsemisparadigmade esiletõusu ja ummikussejõudmise tegureid, arutledes ühtlasi selle järelmite ja edasiliikumisvõimaluste üle. Teises arendab Kalev metodoloogilise rahvusriikluse kriitikat arvestavat riigikäsitlust, selgitades riigivõimu suhtelist autonoomiat ja vastastiksõltuvust nii riigisiseste toimijate kui riigist laiemas kontekstis ning võimaldamaks paremini mõista nüüdisriikuse põhijooni. Järgnevad kolm artiklit käsitlevad riikluse, poliitikakujundamise ja valitsemise arenguid valitud lõikudes. Kristjan Kuurme ja Leif Kalev vaatlevad riikluse ja suveräänsuse mõtestamise arengut Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uute liikmesriikide vastuvõtu argumentatsiooni põhjal. Anu Toots käsitleb Eesti heaoluriigi uuenemist, sidudes selle laiema kontekstiga. Katri-Liis Lepik ja Kadri Kangro selgitavad uuenduslikke lähenemisi avalikele teenustele. Erinumbri lõpuosa on pühendatud Eesti ja Ӱ Ülikooli riigiteadustele. Leif Kalev ja Rein Ruutsoo käsitlevad Eesti riigimõtte arengut ja riigiteaduste kujunemist, tuues välja nii kohati päris sügavad juured kui mõtestades taasiseisvusajal täismahus kujunenud riigiteaduste arenguvõimalusi. Kalevi, Sootla ja Raivo Vetiku artikkel annab täpsema ülevaate riigiteaduste arengust Ӱ Ülikoolis ning mõtestab selle akadeemist panust ja kohta Eesti riigiteaduste laiemas pildis.
Acta Politica Estica on avatud ligipääsuga eelretsenseeritav ajakiri, mis soovib pakkuda laiapõhjalist foorumit eestikeelsele poliitika ning valitsemise analüüsi traditsioonile kogu selle mitmekesisuses. Acta Politica Estica on ainuke eestikeelne sotsiaalteadusliku suunitlusega teadusajakiri, milles ilmunud kaastöid loetakse ETISe järgi 1.2 kategooria publikatsioonideks. Lisaks poliitika ning valitsemise analüüsi traditsioonilisemate aladistsipliinide esindajatele on Acta Politica Esticas ka teiste sotsiaalteadlaste ning humanitaaride kaastööd.