"Tasuta" kõrgharidusest, teaduslikult
Kas reform on parandanud maanoorte õppimisvõimalusi, sh nii juurdepääsu kõrgharidusele kui võimalust õppimisele keskenduda ehk nominaalajaga lõpetamist? Lühike vastus on „ei“ ja „jah“.
Kõrghariduse rahastamise teemad kütavad kirgi ja seda nii Eestis kui laiemalt. Ühest küljest nähakse hariduses rohtu mitmetele hädadele nii inimese kui ühiskonna seisukohalt. Teisalt, hariduse massistumine paneb riigid trilemma ette, milline on mõistlik tasakaal kõrgharidusse investeeritava era- ja riigi raha ning õiglase ligipääsu vahel? Kui OECD riigid keskmiselt on seda tasakaalu otsides liikunud pigem eraraha suurema kaasamise teed, siis Eesti tegi „tasuta kõrghariduse“ reformiga otsustava sammu vastupidises suunas. Ka reformi õigustav retoorika oli õiglusteemasid pelgaval poliitilisel maastikul uudne – kõrghariduse kvaliteedi ja ülikoolide efektiivsuse kõrval seati selgelt eesmärgiks kõrghariduse juurdepääsu parandamine sotsiaalselt haavatavamatele gruppidele.
Meie analüüs viimasest tõukuski ja seadis eesmärgiks 2013. a reformi mõjude hindamise. EHISe, SAISi, Google Mapsi ja kinnisvara hindade andmeid kombineerides ning mõjuanalüüsi metoodikat ) rakendades küsisime, kas reform on parandanud maanoorte õppimisvõimalusi, sh nii juurdepääsu kõrgharidusele kui võimalust õppimisele keskenduda ehk nominaalajaga lõpetamist. Lühike vastus on „ei“ ja „jah“. Võrreldes kõrgharidusse siirdunud kohorte enne ja pärast 2013. õ-a, näeme, et reformil ei ole olnud olulist mõju kõrgharidusele juurdepääsule ei üldiselt, ei ole suurendanud maanoorte siirdumist kutseharidusse ega ka võimaldanud paremat juurdepääsu kõrgetasemelistele õppekavadele (õppekavad, mille sisseastujate keskmine on suurem kui 4.3). Ainus, kus näeme mõju, on nominaalajaga lõpetamise paranemine ehk reformijärgsel ajal on suurenenud maanoorte nominaalajaga lõpetamine.
Kas eeltoodu tähendab, et „tasuta“ kõrghariduse reform „ei tööta“? Kuivõrd meie andmed pärinesid vaid Eestist, siis ei ole meie tulemus lihtsasti „rändav“ ja jääme üldistuste tegemisel tagasihoidlikuks. Siiski seotud kirjanduse tuules spekuleerime, et kõrghariduse rahastamise juures vaid õppemaksudele keskendumine on pool rehekndust ning tuleb vaadata tasakaalu õppemaksude ja -toetuste vahel. „Tasuta“ ei ole ju tegelikult ükski (kõrghariduse) süsteem, vaid küsimus on, kes ja mis hetkel maksab. Sellest tulenevalt, õppemaksu on võimalik disainida selliselt, et see ei piira juurdepääsu ja vastupidi, „tasuta“ kõrgharidus võib teatud toetussüsteemi korral (näiteks tugevalt tulemuste poole kaldu või väga piiratud juurdepääsuga ja madalad vajaduspõhised toetused) ebavõrdsust juurde luua. Eestis, kus „tasuta“ on tingimuslik, toetused napid ning tugevalt tulemuspõhised ning valdav osa tudengeid õpib töötamise kõrvalt, mitte vastupidi, ei loo „tasuta kõrgharidus“ paremat ligipääsu kõrgharidusele.
Mida veel andmed näitasid ja millised on tulemuste tõlgendamisel andmetest tulenevad piirangud? Esiteks, meie andmed kinnitasid, et masskõrghariduse kontekstis kõrghariduse horisontaalne mitmekesisus süveneb ja seda mitte kahjuks sisuliste valikute lõikes, vaid rohkem ja vähem ihaldatud õppekavade lõikes. Viimased muutuvad ligipääsetavateks üha enam vaid tippude jaoks. Teiseks, võib väita, et nn enne ja pärast reformi kõrgharidusse sisenenud kohordid ei ole võrreldavad mingites aspektides, mille suhtes me ei saanud kontrollida (a la oluline muutus motivatsioonis). Viimast väidet peame võimalikuks, aga vähetõenäoliseks. Kolmandaks, meie „maanoorte“ mõõdik sisaldas nii kaugust (põhikooli kaugus kilomeetrites) kui haldusterritoriaalset kategooriat (maa, väike linn jne). Tulemused jäid kehtima mõlemal juhul. Lisaks sisaldas meie analüüs piirkondade sotsiaalmajanduslikku tausta (kinnisvara hinnad konkreetses piirkonnas). Ka see mudel näitas samu tulemusi.
Artikkel ilmus 23.12 regionaalsetele haridusvõimalustele keskendunud eriväljaandes ja on tasuta kättesdaav siin:
Artikli ilmumist toetasid nii ETAGi järeldoktori stipendium kui EBSi teadusosakond. Tulemused on ka oluliseks sisendiks ASK projekti „Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende tulevikukindlus“ täitmiseks. Täname HTMi analüüsiosakonda koostöö eest ja TTÜd, Konstanzi Ülikooli ja Leuveni ülikooli sisukate arutelude eest artikli valmimise käigus.
_0.png)
FOTOD: (Fotograaf: Ken Mürk/ERR)