ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Suveseminariks koguneti Harjumaale Kiili valda, kus Enima Trade OÜ tootmise ja ruumidega tutvumise järel arutleti ümarlaual rohepöörde ideede ja reaalsuse üle.

Seminari avasõnad lausus MTÜ Polis president Sulev Lääne. Ta rõhutas, et KOVi senist rohepoliitilist tegevust iseloomustab ebaühtlus ja juhuslikkus. Seda mõtet jagas ka mitu hilisemat ettekandjat. Riigil tuleks sõnastada konkreetsed ootused ja siis need ellu viia.

Sulev Lääne luges ette ka tervituse president Arnold Rüütlilt.

Vastuvõtva Kiili vallavanem Aimur Liiva andis ülevaate vallast ja tõi välja mõned paradoksid. Kiili vald, millel tänavu täitub 30 aastat, on üks kõige paremini kättesaadava ühistranspordiga omavalitsusi, aga samal ajal ka kõige autolembesem. Bussiga sõidavad põhiliselt õpilased, tudengid ja pensionärid.

Suurem osa inimestest elab era- või paaris- või ridamajades, aga vähemalt pooltel neist ei ole majal korstnat ehk puudub autonoomse kütte võimalus kriisiolukorras või lihtsalt elektrikatkestuse puhul. Inimesed on kolinud linnast välja, aga samal ajal soovivad elada nagu linnas.

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teadusprorektor Katrin Niglas lausus sissejuhatuseks, et ülikooli teadlaspere püüab omavalitsusi aidata nii nõu kui ka teadmiste jõuga, sest rohepöörde õnnestumine ja parem elukvaliteet on meie kõigi ühine mure.

Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Indrek Grauberg märkis samuti pikaajalist sidet ja koostööd instituudi teadlaste ja omavalitsuste juhtide vahel. Kindlasti see jätkub sama hoogsalt, tõdes Grauberg.

Seejärel tänas MTÜ Polis teenekaid inimesi ja lisas uute auliikmetena oma annaalidesse Kalle Laaneti, Helir-Valdor Seedri, Andre Sepa ja Toomas Sepa.

Järgnenud ümarlauda modereerisid Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees Aivar Kokk ja Geomeedia OÜ juhatuse esimees Rivo Noorkõiv.

Mil määral peaks kohalik omavalitsus olema rohepöörde eestvedaja? Kas selleks jätkub jõudu, oskusi ja kompetentseid inimesi, küsis Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, Pärnu Linnavolikogu esimees Andres Metsoja. Tema arvates on rohepööre tervik, mida peab toetama kiire ja kättesaadav andmeside. Täna on see paraku takistav tegur, ehkki just andmeside kiirusest oleneb iga inimese elukorraldus, ennekõike maapiirkondades.

Riigi rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas tõdes samuti, et rohepöörde alasid on arendatud üksikuna, tervikut ei ole. Lootus on, et valitsuses heaks kiidetud rohereformi tegevusplaan aastateks 2023-2025 aitab kännu tagant lahti saada.

Ulf Johannson tõi kuulajateni Rootsi kogemuse ja ütles, et kõik räägivad, aga keegi ei tee, ent iseenesest ei juhtu midagi. Ka Rootsis on nii, et iga sektor teeb oma asja, kaitseb oma eesmärki, aga tervikut ei nähta. Sealsedki poliitikud näevad vaid lühikest perspektiivi ja ühiskonda laiemalt ei kaasata. Pole keskset juhtimist. Igal juhul on rohepööre kohalik teema, nii Eestis kui Rootsis, rõhutas Johansson.

Rohepööre ja transport on kui kaksikvennad, kinnitas Riigikogu liige, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Tehnikaülikooli kaasprofessor Mario Kivistik. Pakkumise suurendamine toob kaasa suurema nõudluse.Tuleb rohkem elektritranspordile tähelepanu suunata ja siis toimub üleminek sujuvalt. Rohepööre on igal juhul puhaskasum. Kohalik omavalitsus peaks eeskuju kaudu näitama puhaskasu rohepöördest, nii et globaalne asendub lokaalsega.

Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli magistrant Agne Aruväli keskendus avaliku võimu väljakutsetele rohepöörde ja veeressursi teemal.  Veeressursi seis Eestis ei ole hull. Heas koondseisundis on 52% pinnavee kogumitest (2021.a. seisuga). 74% põhjavee kogumitest on heas keemilises ja 94% kogumitest heas koguselises seisundis. Selge on üks – pinna- ja põhjavee hea seisund annabki elurikkuse ning tagab jätkusuutlikkuse. Tegevuse või asustuse planeerimisel tuleb läbi mõelda vee säästmise võimalused.

Suveseminari ettekanded:

• d