����Ӱ��

Põhjamaade rahvatervise ja sotsiaalse heaolu võrgustik (Northern Dimension Partnership in Public Health and Social Well-being) korraldas novembris  (”Connecting minds across the ages")

Esinejad ja arutlejad Maailma Terviseorganisatsoonist, Läänemere riikide ülikoolidest, mõttekodadest ja võrgustikest tõid esile näiteks vanemaealiste heaolu arendamise jätkusuutlikkuse probleemi. Kuivõrd tänased püüdlused personaliseerida tervishoiuteenuseid, integreerida vanemaid inimesi tööturule, korraldada põlvkondadevahelist koostööd ja pakkuda elukestvat õpet, saavutavad sellise tulemuse, mis rahastuse lõppedes ei kao?

Teemavaldkond on väga lai, arutelud olid intensiivsed, seetõttu hüplesid mõtted makrotasandilt mikrotasandile ja vastupidi. Kuulajatele pakkusid erilist huvi need küsimused, mida iga inimene saab tervena vananemise keskkonna heaks ning vanuselise diskrimineerimise vähendamiseks ära teha.

Kui me ise oleme väga keskendunud oma vanusele, siis jagame ka kõiki teisi inimesi vanuse alusel endasugusteks ja teistsugusteks (in-group ja out-group). Niisiis, olukord muutub siis, kui alustame iseendast ja kujundame endale identiteedi, milles vanus mängib vähest rolli. Viimane on oluline ka põlvkondadevahelises koostöös ja vanemate inimeste heaolu parandamises, mille üks probleem on enese-diskrimineerimne (self-discrimination). Kui inimene on ise oma vanusega rahul, peaks ta seda tunnet püüdma jagada ka teistele, keda tema vanus rahutuks teeb. Vastus väljendab taas tõsiasja, et inimese vananemise kvaliteet sõltub teda ümbritsevate inimeste, st meie tegemistest või tegemata jätmistest.

Kuulaja esitas küsimuse, kuidas suhtuda sellesse, et kosmeetikatootjad pakuvad kreeme, mida nimetatakse vananemisvastasteks (anti-ageing). Kommunikatsiooniekspert John Mellkvist Rootsist osutas Kanadas läbi viidud kampaaniale, kus tänaval pakuti just nimelt vananemise kreemi (ageing cream). Sellise kreemi tootjad lubasid, et toote kasutamine muudab su tõsiseltvõetavamaks ja küpsemaks. Tegemist oli diskrimineerimise vastase kampaaniaga, mis saavutaski oma eesmärgi, st tähelepanu. Kas kreem ka ostjaskonda leiaks, seda ei oska keegi ennustada. Samas on maailmas näha, et näiteks hallid juuksed muutuvad aasta-aastalt populaarsemaks, inimesed varjavad neid üha vähem.

Eesti esindajana osales konverentsil Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum, kes käsitles diskrimineerimise nähtusid ning vanemaelistesse erapoolikut suhtumist, mis on iseloomulikud põlvkondadevahelises õppes, sh praktikas, aga ka uurimistöös.