ÌìÃÀÓ°ÊÓ

 

1) Räägi natuke oma taustast: mis teed, tööd ja huvid Sind ühiskonnateaduste instituuti tõid?

Olin välismaal õppinud ja töötanud umbes kaheksa aastat (kaks aastat Soomes Helsingi ülikoolis ning kuus aastat Inglismaal Cambridge’i ülikoolis), kui tundsin, et
igapäevased vestlused Lauterpachti Rahvusvahelise Õiguse Keskuse hommikuse kohvitunni ajal olid muutunud nii korduvaks (keskuse aktiivsed inimesed olid enamasti külalisuurijad, kes vahetusid iga paari kuu tagant), et hakkasin tõsiselt igatsema sisukaid ja sügavaid mõttevahetusi, lapsepõlvesõpru ning lähedasi. Cambridge on küll imeline ja inspireeriv paik, kuid enamus inimesi on seal maksimaalselt kolm aastat ning seetõttu on keeruline luua sama tugevaid võrgustikke kui kodumaal. Seetõttu hakkasin otsima võimalusi, kuidas taastada akadeemiline side Eestiga. Võrdlesin siis Eesti kõrgkoolide õigusteaduse õppekavasid ja olin väga positiivselt üllatunud, kui nägin, et ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis oli lausa kaks inglisekeelset õppekava, mis olid seotud rahvusvahelise õigusega (mis on valdkond, kus on minu teadus- ja õppetöö-huvid). Seega võtsin ühendust tollase (2014. a) TLÃœ õigusakadeemia asepresidendi Indrek Graubergiga, kellega jõudsime kiiresti kokkuleppele, et asun praktiliselt kohe tööle lektorina. Kahe aasta pärast otsustasin loobuda Cambridge’i teaduri kohast, et püsivalt Eestisse tagasi kolida.

2) Mis ajendas Sind direktoriks kandideerima? 

Pean tunnistama, et kui minult küsiti, kas sooviksin kandideerida ÜTI direktoriks, oli esmane kiire reaktsioon „ei“. Võtsin seejärel nädala, et eneses selgusele jõuda, kas see oleks nii minu kui ÜTI seisukohast õige valik. Tõdesin, et aastate jooksul olin kogenud mitmeid hetki, kus tundsin frustratsiooni, et ei saanud rohkem kaasa rääkida teatud ÜTI arengute osas. Lisaks tundsin, et see on hea võimalus häälekamalt vastu vaielda Eestis massiliselt levinud arvamusele, et ülikoolid peaks õpetama ainult oma vastutusvaldkonnas olevaid õppekavasid – justkui valikuvõimaluse eemaldamine nii tudengitelt kui õppejõududelt ning akadeemilise debati minimeerimine oleks midagi positiivset. Õnneks on meie rektor juba väga palju tööd teinud, et seda väärarvamust ümber lükata. Soovin teda selles ettevõtmises igakülgselt toetada. Lisaks on mulle alati meeldinud uued väljakutsed ja enese proovilepanek. Töötajate ja tudengite rahulolematus praeguse olukorraga (mis on selgunud töötajate rahulolu- uuringutest ning tudengite tagasisidest) on kindlasti paras pähkel, mille purustamisega loodan hakkama saada, toetavate ÜTI inimeste kaasabil. Kuigi teadlase karjäärile tõmban nüüd kahjuks veidi pidurit, siis ehk võimaldavad uues rollis omandatud oskused ja teadmised mul ka teadlasena hiljem edukam olla.

3) Oled ÃœTIs töötanud 10 aastat. Milliseid arenguid oled näinud ning mis on Sinu peamised eesmärgid  järgneva 5 aasta jooksul?

Selle kümne ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ã¼likoolis veedetud aasta jooksul on ÃœTIs ellu viidud väga palju muudatusi. Esiteks muidugi ÃœTI loomine ja identiteedi otsimine. Palju tööd on tehtud, et luua alus edukaks interdistsiplinaarseks koostööks. ÃœTI teadlased on olnud väga edukad rahvusvaheliste projektide taotlemisel ja elluviimisel. On avatud mitmeid uusi õppekavasid, mikrokraade ning täiendkoolituse kursuseid ning arendatud uusi õpimeetodeid, et need vastaksid tänapäeva ühiskonna vajadustele. ÃœTI on olnud kohanemisvõimeline keerulistes majanduslikes ning sotsiaalpoliitilistes olukordades. Samas on keerulistes olukordades tihti jäänud teisejärguliseks inimeste kaasamine, otsuste läbipaistvus ning alternatiivide sisuline kaalumine.

Minu järgmise viie aasta eesmärgid hõlmavad veelgi suuremat interdistsiplinaarset koostööd nii ÜTI-siseselt, TLÜs laiemalt kui ka teiste Eesti ülikoolide ning rahvusvaheliste partneritega. Lisaks soovin toetada teadustöö nähtavuse ja mõju suurendamist, muuhulgas arendades juba teatud valdkondades hästi toimivaid suhteid meediaga. Samuti tahan pöörata rohkem tähelepanu ÜTI töötajate heaolule ning positiivse ja produktiivse organisatsioonikultuuri loomisele.

4) Kuidas kirjeldad end juhina – mida pead oluliseks?

Inimese ja juhina pean oluliseks avatust, positiivset meelestatust, koostööd ja selget visiooni. Usun, et hea juhtimine põhineb dialoogil, usaldusel ja meeskonna võimete arendamisel. Toetan innovatsiooni ja loovust, kuid samas pean tähtsaks ka stabiilsust ja pikaajalist strateegilist mõtlemist. Minu eesmärk on luua ÜTIs keskkond, kus igaüks tunneb, et tema panus on väärtustatud, tema arvamus ära kuulatud ning kus konfliktid lahendatakse teineteisest lugupidaval viisil. ÜTIs on parimad tudengid, teadlased, õppejõud ning mitteakadeemilised töötajad – direktori roll on neid toetada, et nad saaksid oma potentsiaali ka parimal viisil rakendada.