����Ӱ��

Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes rõhutas, et Eesti majandus seisab silmitsi keeruliste väljakutsetega, sealhulgas aeglase majanduskasvu, bürokraatia ning rahvusvahelise konkurentsivõime vähenemisega.

.
Ettekannetes ja paneeldiskussioonides käsitleti erinevaid teemasid, alates Euroopa majandusstrateegiast ja Eesti konkurentsivõimest kuni energeetikasektori tuleviku ning innovatsioonisektori arenguvõimalusteni. Kai Realo, Fredrik Persson, Priit Alamäe, Sebastian Heinzel ja Nerijus Mačiulis tõid oma sõnavõttudes esile nii probleeme kui ka lahendusi, pannes rõhku innovatsioonile, majanduspoliitika selgusele ning strateegilisele suunale.

Konverents andis põhjaliku ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust ning rõhutas vajadust uute lahenduste järele, et tagada riigi jätkusuutlik areng ja konkurentsivõime globaalsel turul.

 

"Läheb keeruliseks!" – Kuidas lennutada tuulelohet, kui tuult ei ole?

Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Alar Karis. Ta ei hakanud keerutama ja ütles otse: " Läheb keeruliseks." See lause määras kogu ürituse tooni. President tõi välja metafoori tuulelohe kohta, vihjates, et Eesti majandus on jäänud tuulevaikusesse ning mängureeglid (või bürokraatia?) on nööri nii sassi ajanud, et isegi tuul ei päästa. Pakuti välja idee "luua uus mudel", võib-olla "droon" – mida see täpselt tähendab, jäi aga lahtiseks.

Karis kutsus üles "nutikale majandusele" ning tõdes, et Eesti on viimastel aastatel üle võtnud kõik parimad Vana-Euroopa omadused: aeglase kasvu, bürokraatia ja ettevaatlikkuse. Kirss tordil oli tema väide, et "riik takistab iseennast" – bürokraatia ei ole mitte ainult ettevõtjatele probleem, vaid ka riigile endale.

Pilt 1: Alar Karis (Fotode autor: Maido Parv)

Selle taustal võttis sõna Kai Realo, Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine, kes alustas oma ettekannet tsitaadiga põhiseadusest, meenutades, et Eesti "on rajatud vabadusele ja õiglusele". Seejärel liikus ta sujuvalt edasi teemani, kuidas vabadus ja õiglus väljenduvad tänapäeval subsiidiumides, maksudes ja keerukates riikliku rahastamise skeemides. Tema kõne võib kokku võtta ühe lausega: "Me seisame keerulise valiku ees: kas ohverdame heaolu, et säilitada vabadus?"

"Me peame rääkima konkurentsivõimest" – Euroopa on koomas, aga me usume imedesse!

Fredrik Persson, BusinessEurope'i president, alustas oma ettekannet mitte just rõõmsate uudistega: Euroopa on USA-st lõplikult maha jäänud ja kaotab oma positsiooni maailma turul. Tema sõnul, kui Euroopa kiiresti oma majandusstrateegiat ei muuda, siis varsti me enam ei konkureeri, vaid anume rahalist abi. Persson märkis, et "üks inimene võib maailma muuta", ja vihjas, et selleks peaks olema Euroopa, mitte keegi teine. Samuti tuletas ta meelde, et Eestis on Euroopa üks suurimaid iduettevõtete "ühe sarve" kontsentratsioone elaniku kohta. Peamine, et need idufirmad ei muutuks müütilisteks olenditeks, kes kaovad bürokraatlikesse labürintidesse.

"Bürokraatia on meie vaenlane?" – Kes siin mõtleb välja, kes kopeerib ja kes reguleerib?

Diskussioon Priit Alamäe ja teiste ekspertide osavõtul muutus tõeliseks intellektuaalseks stand-up'iks. Alamäe tuletas meelde kuulsa "meemi": "USA mõtleb välja, Hiina kopeerib ja Euroopa reguleerib". Ta esitas retoorilise küsimuse: kui Euroopa ei taha muuseumiks muutuda, kas ei peaks siis midagi ette võtma?

Pilt 2: Madis Toomsalu, Priit Alamäe, Ave Schank-Lukas, Endrus Arge ja moderaator Johannes Tralla (Fotode autor: Maido Parv)

Arutelu käigus sai selgeks, et ökoloogia ja "rohepööre" on taandumas teisejärguliseks, sest esmatähtsaks on saanud sõjaline valmisolek ja majanduslik ellujäämine. Samuti puudutati USA uue 25% tollitariifi teemat Euroopa kaupadele – väidetavalt maksavad selle kinni ameeriklased ise, mitte eurooplased. Kas ja kuidas see Eestit aitab, jäi aga lahtiseks.

"Koormaga võidujooks" – Miks on meie energiamajandus nagu maratonijooks raskustega?

Sebastian Heinzel, Estonian Celli omanik, esitles ülevaadet Eesti energiamajandusest. Selgus, et Eesti on äärmiselt haavatavas seisus, ja energiahinnad on nii kõrged, et "tunneme end kui jooksjad, kelle jalgades on suured raskused". Lahendus? Energeetikatööstuse toetamine, võrgutasude vähendamine ja investeeringud taastuvenergiasse. Kõik kõlab loogiliselt, kuid küsimus jääb: kes selle kõik kinni maksab? Sest riik ise ei kiirusta "rohepöördesse" raha panustama.

"Konkureerimine ebakindlas ja vaenulikus maailmas" – Kas Eesti on Leedu sabas?

Majandusteadlane Nerijus Mačiulis tegi analüüsi, millest selgus: Eesti ei ole enam Balti riikide majanduslik liider. Leedu arendab hoogsalt oma tööstussektorit ja kapitaliturgu, samal ajal kui meie uhkustame idufirmade ja madala riigivõlaga. Mačiulis rõhutas, et Eestil on olnud õiged sammud, kuid majanduse stagnatsioon seab meie piirkondliku juhtpositsiooni kahtluse alla. Võib-olla on aeg strateegia ümber hinnata ja rohkem investeerida reaalmajandusse, mitte ainult IT-sse ja digitaliseerimisse?

"Innovatsioon ja ambitsioon" – Miks innovatsioonisektor takerdub?

Kui küsiti, "mis on Eesti majanduse peamine probleem?", siis enamik konverentsil osalejatest vastas: ebastabiilne valitsuspoliitika. Teisel ja kolmandal kohal olid kiire kulude kasv ja innovatsiooni puudujääk.

Mart Saarma tõi huvitava võrdluse: Soomes töötab kõrgtehnoloogiaettevõtetes umbes kuus PhD-tasemel teadlast, Eestis on teaduse ja ettevõtluse integratsioon aga suur probleem. Kui küsiti, miks ettevõtted ei loo rohkem doktorantide stipendiume, vastas Jaanus Tamm lakooniliselt: see on liiga kallis.

"Kuidas mõjutab kindlustunne majandust?" – Kas mida vähem usaldust, seda rohkem makse?

Eksperdid arutasid madalat kindlustunnet majanduses. Arutelu käigus selgus, et probleem ei pruugi olla majanduses endas, vaid selles, kuidas inimesed seda tajuvad. Kui iga päev kuulata, et olukord on halb, siis lõpuks tundubki kõik lootusetu.

"Keegi ei tea, mida teha?" – Muuta seadus, kui seadus on loll!

Majanduse konkurentsivõime teemaline arutelu oli klassikaline "palju juttu, vähe tegusid" tüüpi vestlus. Minister Erkki Keldo üritas kaitsta praegust poliitikat, kuid Andrus Ansip ütles otse: "Muuta seadus, kui seadus on loll!"

Pilt 3: Erkki Keldo ja Andrus Ansip (Fotode autor: Maido Parv)

Ain Hanschmidt meenutas, et varem oli valitsusel ������ä���� – liitumine ELi, NATO-ga, euroalaga ja lääne integratsioon. Tänapäeval näib aga, et me lihtsalt tammume paigal. Samuti rõhutati, et Eesti energiajulgeolek peaks olema esmatähtis.

Kokkuvõte – Kuhu lendab meie tuulelohe?

Konverents „Tuulelohe lend 2025“ näitas, et Eesti ja Euroopa majandus seisavad keeruliste väljakutsete ees. Ühelt poolt seisame silmitsi bürokraatia ja regulatsioonide kasvuga, mis pärsivad ettevõtlust ja innovatsiooni. Teiselt poolt on oluline tagada majanduse konkurentsivõime ja energiajulgeolek, et püsida tugevana kiiresti muutuvas maailmas.

Peamised aruteluteemad hõlmasid:

• Euroopa majanduslikku mahajäämust USA-st ja Hiinast, millele tuleb reageerida kiirete struktuursete reformidega.
• Innovatsiooni ja teaduse toetamise vajadust, et vältida ettevõtlussektori ja akadeemia vahelise lõhe suurenemist.
• Bürokraatia vähendamist ja ettevõtluskeskkonna lihtsustamist, et tagada Eesti majanduse dünaamilisus ja kasv.

Energiamajanduse ja tööstuse arengut, mis nõuab investeeringuid ja paremat poliitilist strateegiat.

Ehkki konverents pakkus mitmeid teravmeelseid tähelepanekuid ja lahendusi, jäi õhku küsimus – kuidas need ideed reaalsuseks muuta? Kas Eesti majandus suudab kohaneda ja tõusta uutesse kõrgustesse nagu tuulelohe tugevas tuules, või jääb see stagnatsiooni, sõltub eelkõige riiklikest otsustest ja poliitilisest tahtest.

Konverentsi lõppsõnum oli selge: vajame vähem bürokraatiat, rohkem innovatsiooni ja kindlat suunda, et tagada Eesti majanduse jätkusuutlik areng ning rahvusvaheline konkurentsivõime. Praegu on meie tuulelohe nõrgas tuules, kuid kui suudame teha julgeid otsuseid ja viia ellu reaalseid muutusi, võib see taas kõrgustesse tõusta.