Uuenenud kirjastuse avaüritus
25.05.2010 kell 15.00 - 15.00
Lisa kalendrisse
iCal calendar
TLÜ uuenenud kirjastus korraldab teisipäeval, 25. mail avaürituse,
mille avab rektor Rein Raua ja Leedu päritolu filosoofi Leonidas Donskise
avalik diskussioon, mis küsib, kas trükitud teostel on tänases
ühiskonnas tulevikku. Sellele järgneb Donskise avalik loeng mis
analüüsib poliitika ja ilukirjanduse suhet. Päeva tähtsündmuseks on
uue kirjastuse viie esimese raamatu tutvustamine – toimub semiootik Juri
Lotmani raamatu „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“ esmaesitlus, aga
ka Baltikumi suitsiidimüsteeriumi käsitleva kogumiku ning Leonidas
Donskise, George Schöpflini ja Ikkyū Sōjuni raamatute esitlus.Kell 14.00
vestleb rektor Rein Raud Viru Keskuse Rahva Raamatus samal päeval
esitletava raamatu „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi
filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“ autori professor Leonidas
Donskisega teadmiste levitamise võimalustest ühiskonnas. Kas väikestes
keeltes on vaja kirjastada ja oskuskeelt arendada? Kas kirjastamine on
äri? Kas autor peab leidma kompromissi oma keerukate mõtete ja lugeja
ootuste vahel? Kas trükitud raamatutel üldse on internetiajastul
tulevikku? Kas autoriõigused kahjustavad mõtete vaba voolu? Need on vaid
mõned küsimused, mis vestluses jutuks tulevad. Pärast diskussiooni
tutvustab TLÜ kirjastus Rahva Raamatus lühidalt oma uusi raamatuid.Kell
16 toimub Mare õppehoones (Uus-Sadama 5, ruum M-225) prof Donskise avalik
loeng „Machiavelli ja Shakespeare“, mis analüüsib võimu ja fantaasia
ning poliitika ja ilukirjanduse suhet Niccolò Machiavelli ja William
Shakespeare’i teostes. Nimetatud loeng lõpetab tänavukevadise Studia
Generalia hooaja. Loengu kohta saab lisainfot siit. Sellele järgneb kell
17 Mare maja aatriumis uute raamatute tutvustamine ning vastuvõtt.
Esitlemisele tulevad järgmised raamatud: Juri Lotmani „Kultuuri
ettearvamatud mehhanismid“, Leonidas Donskise „Armastus, vihkamine ja
vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“, George
Schöpflini „Identiteedi dilemmad“, Ikkyū Sōjuni „Hullunud pilv“
ning Airi Värniku, Merike Sisaski ja Peeter Värniku koostöös valminud
kogumik „Balti suitsiidiparadoks“. Raamatute kohta saab lisainfot teate
allosast. Ӱ Ülikooli kirjastuse üldkolleegiumi esimehe Marek Tamme
sõnul on tegemist uuenenud kirjastuse esimeste viljadega, mis loodetavasti
panevad aluse esimesele Eesti akadeemilisele kirjastusele, mis järgib
väljakujunenud rahvusvahelisi tavasid. Kõik kirjastuse väljaanded
läbivad eelretsenseerimise ja ilmuvad omaette sarjades, mida kureerivad
rahvusvahelised kolleegiumid. Kirjastuse eesmärk on üllitada nii
algupäraseid uurimustöid kui ka erialakirjanduse ja väärtkirjanduse
eestindusi, mis rikastaksid õppetööd ülikoolis kui ka Eesti vaimset
keskkonda laiemalt.Lisainformatsioon ja RSVP: tlupress@tlu.ee;
6409124Esitletavad raamatud:Juri Lotman, „Kultuuri ettearvamatud
mehhanismid“ (vene keeles)Juri Lotman (1922–1993) on Tartu-Moskva
semiootikakoolkonna üks asutajatest. Oma elu lõpus dikteeris Lotman
üleskirjutamiseks raamatu „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“
(Непредскзуемые механизмы культуры“), mis
täiendab autori kokkuvõtvat teost „Kultuur ja plahvatus“. Siin
arendatakse ideesid, mis olid teadlase jaoks eriti olulised viimastel
eluaastatel: ajaloo globaalsed seadused, plahvatuse ja ettearvamatuse
tähendus kultuuri arengus, kunst kui ettearvamatuse töökoda. Käsikirja
erinevate versioonide ja muude arhiivmaterjalide põhjal on väljaandjad
rekonstrueerinud autori versiooni keerulise avaldamislooga
monograafiast, mis kaasaegsele lugejale tänaseni tuttav ei
olnud.Leonidas Donskis, „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi
filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“Praktiline kultuurfilosoof
(Tõnu Viigi määratlus) Leonidas Donskis (sünd. 1962) ei ürita luua
ühte suurt kultuuriteooriat, vaid vaatleb erinevaid kultuurifenomene läbi
paljude teooriate. Autor küsib oma raamatus: Millised on avatud ja suletud
ühiskonnad? Kuidas tekivad vandenõuteooriad? Mida kujutavad endast
utoopiad kui sotsiaalsed müüdid? Kohati lahkab Donskis ka päris
konkreetseid kultuurinähtusi nagu geenius või intellektuaal ning jõuab
lõpuks ka sõpruse ja armastuse kultuuritüpoloogiateni. George
Schöpflin, „Identiteedi dilemmad“ (inglise keeles)George Schöpflin
(sünd. 1939) on Ungari päritolu tunnustatud Briti filosoof ja
sotsiaalteadlane, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on rahvuskuuluvuse ja
omariikluse suhestumine poliitilise võimuga, erilise tähelepanuga
postkommunistlikele riikidele. Raamatu "Identiteedi dilemmad" ("Dilemmas of
Identity") põhiteemad on kultuur ja riik. Need on natsionalismi ja
rahvusvähemuste analüüsi võtmeterminid. Teos võtab kokku Schöpflini
peamised mõtted ja on kasutatav rahvusluse ja etnilisuse terminite
sõnaraamatuna.Ikkyū Sōjun, „Hullunud pilv“Klassikalisest hiina
keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein RaudIkkyū Sōjun (1394-1481) on
kahtlemata üks kõige huvitavamaid inimesi, keda jaapani kultuurist läbi
aegade leida võib. See iseäralik ja vastuoluline munk oli korraga nii
keskaegsete euroopa vagantide kui harraste müstikute vaimusugulane, nii
institutsioonides jäigastunud buddhismi halastamatu kriitik kui kõiki
tavanorme põlastav skandalist ja kompromissitult oma eetilisi väärtusi
ülal hoidev elunautija. Tema “kalaturgude, kõrtside ja lõbumajade”
zen on leidnud parima väljenduse rohketes värssides, mida ta kirjutas
noorest east kõrge vanaduseni. Hiljem on need koondatud mahukaks
luulekoguks pealkirjaga “Hullunud pilv”, millest jõuab nüüd ka eesti
lugejani väike valik.„Balti suitsiidiparadoks“, artiklite kogumik
(inglise keeles)Koostajad: Airi Värnik, Merike Sisask, Peeter
VärnikSuitsiidimüsteerium on inimkonda kõikidel aegadel ja erinevates
ühiskondades põhjuseid otsima sundinud. Viimase poolsajandi jooksul on
probleemi põhiliselt uuritud tugeva demokraatiatraditsiooni ja arenenud
turumajandusega riikides. Käesolev raamat koondab tuntud uurijate ideed ja
selgitused suitsiidi kohta Balti riikides – Eestis, Lätis ja Leedus –
kus 30 aasta jooksul on toimunud dramaatilised sotsiaalsed
muutused.Peatselt on Ӱ Ülikooli kirjastuses ilmumas ka Gilgameši
eepos (tõlkinud Amar Annus) ning Kaivo Thomsoni ja Anthony Watti
koostöös valminud kogumik „Connecting paradigms of motor behaviour to
sport and physical education“.
mille avab rektor Rein Raua ja Leedu päritolu filosoofi Leonidas Donskise
avalik diskussioon, mis küsib, kas trükitud teostel on tänases
ühiskonnas tulevikku. Sellele järgneb Donskise avalik loeng mis
analüüsib poliitika ja ilukirjanduse suhet. Päeva tähtsündmuseks on
uue kirjastuse viie esimese raamatu tutvustamine – toimub semiootik Juri
Lotmani raamatu „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“ esmaesitlus, aga
ka Baltikumi suitsiidimüsteeriumi käsitleva kogumiku ning Leonidas
Donskise, George Schöpflini ja Ikkyū Sōjuni raamatute esitlus.Kell 14.00
vestleb rektor Rein Raud Viru Keskuse Rahva Raamatus samal päeval
esitletava raamatu „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi
filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“ autori professor Leonidas
Donskisega teadmiste levitamise võimalustest ühiskonnas. Kas väikestes
keeltes on vaja kirjastada ja oskuskeelt arendada? Kas kirjastamine on
äri? Kas autor peab leidma kompromissi oma keerukate mõtete ja lugeja
ootuste vahel? Kas trükitud raamatutel üldse on internetiajastul
tulevikku? Kas autoriõigused kahjustavad mõtete vaba voolu? Need on vaid
mõned küsimused, mis vestluses jutuks tulevad. Pärast diskussiooni
tutvustab TLÜ kirjastus Rahva Raamatus lühidalt oma uusi raamatuid.Kell
16 toimub Mare õppehoones (Uus-Sadama 5, ruum M-225) prof Donskise avalik
loeng „Machiavelli ja Shakespeare“, mis analüüsib võimu ja fantaasia
ning poliitika ja ilukirjanduse suhet Niccolò Machiavelli ja William
Shakespeare’i teostes. Nimetatud loeng lõpetab tänavukevadise Studia
Generalia hooaja. Loengu kohta saab lisainfot siit. Sellele järgneb kell
17 Mare maja aatriumis uute raamatute tutvustamine ning vastuvõtt.
Esitlemisele tulevad järgmised raamatud: Juri Lotmani „Kultuuri
ettearvamatud mehhanismid“, Leonidas Donskise „Armastus, vihkamine ja
vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“, George
Schöpflini „Identiteedi dilemmad“, Ikkyū Sōjuni „Hullunud pilv“
ning Airi Värniku, Merike Sisaski ja Peeter Värniku koostöös valminud
kogumik „Balti suitsiidiparadoks“. Raamatute kohta saab lisainfot teate
allosast. Ӱ Ülikooli kirjastuse üldkolleegiumi esimehe Marek Tamme
sõnul on tegemist uuenenud kirjastuse esimeste viljadega, mis loodetavasti
panevad aluse esimesele Eesti akadeemilisele kirjastusele, mis järgib
väljakujunenud rahvusvahelisi tavasid. Kõik kirjastuse väljaanded
läbivad eelretsenseerimise ja ilmuvad omaette sarjades, mida kureerivad
rahvusvahelised kolleegiumid. Kirjastuse eesmärk on üllitada nii
algupäraseid uurimustöid kui ka erialakirjanduse ja väärtkirjanduse
eestindusi, mis rikastaksid õppetööd ülikoolis kui ka Eesti vaimset
keskkonda laiemalt.Lisainformatsioon ja RSVP: tlupress@tlu.ee;
6409124Esitletavad raamatud:Juri Lotman, „Kultuuri ettearvamatud
mehhanismid“ (vene keeles)Juri Lotman (1922–1993) on Tartu-Moskva
semiootikakoolkonna üks asutajatest. Oma elu lõpus dikteeris Lotman
üleskirjutamiseks raamatu „Kultuuri ettearvamatud mehhanismid“
(Непредскзуемые механизмы культуры“), mis
täiendab autori kokkuvõtvat teost „Kultuur ja plahvatus“. Siin
arendatakse ideesid, mis olid teadlase jaoks eriti olulised viimastel
eluaastatel: ajaloo globaalsed seadused, plahvatuse ja ettearvamatuse
tähendus kultuuri arengus, kunst kui ettearvamatuse töökoda. Käsikirja
erinevate versioonide ja muude arhiivmaterjalide põhjal on väljaandjad
rekonstrueerinud autori versiooni keerulise avaldamislooga
monograafiast, mis kaasaegsele lugejale tänaseni tuttav ei
olnud.Leonidas Donskis, „Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi
filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest“Praktiline kultuurfilosoof
(Tõnu Viigi määratlus) Leonidas Donskis (sünd. 1962) ei ürita luua
ühte suurt kultuuriteooriat, vaid vaatleb erinevaid kultuurifenomene läbi
paljude teooriate. Autor küsib oma raamatus: Millised on avatud ja suletud
ühiskonnad? Kuidas tekivad vandenõuteooriad? Mida kujutavad endast
utoopiad kui sotsiaalsed müüdid? Kohati lahkab Donskis ka päris
konkreetseid kultuurinähtusi nagu geenius või intellektuaal ning jõuab
lõpuks ka sõpruse ja armastuse kultuuritüpoloogiateni. George
Schöpflin, „Identiteedi dilemmad“ (inglise keeles)George Schöpflin
(sünd. 1939) on Ungari päritolu tunnustatud Briti filosoof ja
sotsiaalteadlane, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on rahvuskuuluvuse ja
omariikluse suhestumine poliitilise võimuga, erilise tähelepanuga
postkommunistlikele riikidele. Raamatu "Identiteedi dilemmad" ("Dilemmas of
Identity") põhiteemad on kultuur ja riik. Need on natsionalismi ja
rahvusvähemuste analüüsi võtmeterminid. Teos võtab kokku Schöpflini
peamised mõtted ja on kasutatav rahvusluse ja etnilisuse terminite
sõnaraamatuna.Ikkyū Sōjun, „Hullunud pilv“Klassikalisest hiina
keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein RaudIkkyū Sōjun (1394-1481) on
kahtlemata üks kõige huvitavamaid inimesi, keda jaapani kultuurist läbi
aegade leida võib. See iseäralik ja vastuoluline munk oli korraga nii
keskaegsete euroopa vagantide kui harraste müstikute vaimusugulane, nii
institutsioonides jäigastunud buddhismi halastamatu kriitik kui kõiki
tavanorme põlastav skandalist ja kompromissitult oma eetilisi väärtusi
ülal hoidev elunautija. Tema “kalaturgude, kõrtside ja lõbumajade”
zen on leidnud parima väljenduse rohketes värssides, mida ta kirjutas
noorest east kõrge vanaduseni. Hiljem on need koondatud mahukaks
luulekoguks pealkirjaga “Hullunud pilv”, millest jõuab nüüd ka eesti
lugejani väike valik.„Balti suitsiidiparadoks“, artiklite kogumik
(inglise keeles)Koostajad: Airi Värnik, Merike Sisask, Peeter
VärnikSuitsiidimüsteerium on inimkonda kõikidel aegadel ja erinevates
ühiskondades põhjuseid otsima sundinud. Viimase poolsajandi jooksul on
probleemi põhiliselt uuritud tugeva demokraatiatraditsiooni ja arenenud
turumajandusega riikides. Käesolev raamat koondab tuntud uurijate ideed ja
selgitused suitsiidi kohta Balti riikides – Eestis, Lätis ja Leedus –
kus 30 aasta jooksul on toimunud dramaatilised sotsiaalsed
muutused.Peatselt on Ӱ Ülikooli kirjastuses ilmumas ka Gilgameši
eepos (tõlkinud Amar Annus) ning Kaivo Thomsoni ja Anthony Watti
koostöös valminud kogumik „Connecting paradigms of motor behaviour to
sport and physical education“.