XI muutuva keele päev humanitaarteaduste instituudis
6. novembril toimus Ӱ ülikoolis XI muutuva keele päev. Traditsiooniliselt korraldavad seda teadusüritust Tartu ülikooli ja Ӱ ülikooli lingvistid eesotsas professor Helle Metslangiga, ettekandeid ühendavad ajakohased keeleteoreetilised ja rakenduslikud teemad. Korraldajatel on olnud rõõm tõdeda, et (eesti) keele muutumisest huvitatuid on aasta-aastalt aina rohkem.
6. novembril toimus Ӱ ülikoolis XI muutuva keele päev. Traditsiooniliselt korraldavad seda teadusüritust Tartu ülikooli ja Ӱ ülikooli lingvistid eesotsas professor Helle Metslangiga, ettekandeid ühendavad ajakohased keeleteoreetilised ja rakenduslikud teemad. Korraldajatel on olnud rõõm tõdeda, et (eesti) keele muutumisest huvitatuid on aasta-aastalt aina rohkem.
Üldsekstsiooni avaettekandes selgitas Ӱ ülikooli emeriitprofessor Mati Hint tänapäeva eesti keele näitel, et keelemuutused lähtuvad keelekasutuse muutustest. Järgnesid Tartu ülikooli doktorantide Andra Rummi ja Olle Soku ettekanded vastavalt mis-küsimusest ja viisakuse väljendamisest kuid- ja kuigi-lausetega. Elen Pärt Tartu ülikoolist rääkis oma bakalaureusetöö põhjal õhinal õԲ kusjuures funktsioonide muutumisest aja jooksul. Ӱ ülikooli doktorandi Kristina Otsa ettekande keskendus sellele, kuidas mõjutab majandustermin kohtu tõlkeprotsessi.
Kirjakeele korraldamise / standardiseerimise ja keele muutumise suhete töötoas „Keelemuutused ja keele standardiseerimine” peeti viis ettekannet. Kadri Koreiniku (Tartu Ülikool) ja Tõnu Tenderi (Eesti Keele Instituut) ettekanne käsitles võru kirjaviise ja nende kohalikku retseptsiooni. Seejärel rääkisid oma uurimistulemustest Tartu ülikooli teadlased. Anni Jürine tutvustas õԲde (norminguvastast) kokkukirjutamist, mis võib olla seotud uute potentsiaalsete liitkaasõԲde tekkimisega. Külli Habicht ja Helle Metslang käsitlesid analüütilist ja sünteetilisust eri aegade eesti kirjakeeles kasutades ühe äärmusliku näitena lauset Tea kus see kirjamees siiani elanud on, kuu peal või Marsil? Netikeele analüütilised ja sünteetilised konstruktsioonid olid Tiit Hennoste ja Kirsi Laanesoo ettekande keskmes. Helen Plado selgitas des-konverbi kasutuse näitel, kas ja kuidas mõjutab keelekorraldus keelekasutust.
Keelekontaktide töötoa „Eesti keele kontaktid, keelemuutused ja -valikud” korraldasid Anna Verschik ja Anastassia Zabrodskaja. Ӱ ülikooli teadlased Anna Verschik ja Helin Kask rääkisid inglise-eesti koodivaheldusest blogides eesmärgiga täpsustada teooriat. Ӱ ülikooli magistrandi Elina Joenurma ettekanne hõlmas eesti-läti kakskeelse isiku keelekasutust, doktorant Olga Loitšenko selgitas ühe Eesti venekeelse pere vestluste näitel eesti-vene koodikopeerimise pragmaatilisi funktsioone. Kristiina Praakli (Tartu Ülikool, Helsingi Ülikool) ettekande teemaks oli mitmekeelsus, mida kirjeldati Soome eestlaste veebivõrgustike näitel.
Maili Nurme Tartu ülikoolist tutvustas eesti lapse soome keele eituse õppimise näitel dünaamiliste süsteemide teooriat. Mare Ross Ӱ ülikoolist käsitles vene keele õpetamist Eestis. Ӱ ülikooli bakalaureuseõppe üliõpilane Marleen Kedars kirjeldas oma 2013.–2015. a kogutud andmete põhjal Ӱ vanalinna keelemaastikku; magistrant Karina Massalskaja rääkis, kuidas suhtuvad üks- ja kakskeelsed Ӱ noored mitmekeelsetesse siltidesse. Anastassia Zabrodskaja ( Ӱ Ülikool, Tartu Ülikool) ettekanne oli keelemaastiku sildist, mida võib käsitada keele- ja identiteedisuhete peeglina.
Seekordse muutuva keele päeva lõppettekandes arutles Ӱ ülikooli vanemteadur Peep Nemvalts keelekorralduse mõtte ja mõistete üle.
Ettekannete teesid leiab .
- Katre Õim
muutuva keele päeva korraldaja