����Ӱ��

“Meie ülikoolis on vaid mõned üksikud õppekavad, kus konkurssi
riigieelarvelistele kohtadele ei ole. Traditsiooniliselt on väga kõrged
konkursid sotsiaalteaduste valdkonna erialadel. Ka hariduse valdkonnas,
mille erialad pole varasematel aastatel olnud väga kõrge konkursiga,
kandideerib tänavu ligi kaks inimest ühele kohale. Loodus- ja
täppisteaduste valdkonnas kandideerib aga ühele riigieelarvelisele kohale
enam kui viis inimest,” sõnas ����Ӱ�� Ülikooli akadeemiline prorektor
Priit Reiska.“On loomulikult väga rõõmustav, et konkurss ����Ӱ��
Ülikooli ühele riigieelarvelisele kohale on oluliselt kõrgem kui teistes
ülikoolides – see näitab meie ülikooli suurt populaarsust noorte
hulgas. Teisalt võib muidugi ka küsida, kas oluliselt kõrgem konkurss ei
ole mitte tingitud riigi poolt antavate kohtade proportsionaalselt
väikesest arvust?” küsis Reiska.Tänavu uudsena rakendunud
eritingimustel vastuvõtt on osutunud väga edukaks. Kandidaatidelt, kelle
riigieksamite tulemus ületas 90 punkti, on tänase seisuga ����Ӱ��
Ülikooli erialadele saabunud 294 avaldust. Ka nende Eesti tublimate
gümnaasiumilõpetajate seas on populaarseimateks osutunud samad erialad,
mis üldises vastuvõtus: riigiteadused, inglise keel- ja kultuur ning
õigusteadus.“Meie ülikoolis erineb väljaspool konkurssi vastuvõtt
teistes ülikoolides praktiseerivast selle poolest, et eritingimustel
sissesaanud ei võta konkursi korras kandideerijatelt ära kõiki tasuta
õppekohti, vaid me loome omavahenditest osa kohti juurde. Näiteks 20
tasuta koha puhul saavad eritingimustel kandideerijad nö enda käsutusse
maksimaalselt 7 kohta. Samuti on meil võimalik tublimatel
gümnaasiumilõpetajatel saada tasuta õppima erialadele, kus riik tasuta
õppekohti ülikoolile ei anna. Üheks oluliseks põhjuseks, miks me
muutsime oluliselt oma eritingimustel vastuvõttu, oligi soov anda
tublimatele võimalus jätkata oma õpinguid Eestis ja seejuures teha seda
tasuta,” sõnas Priit Reiska.Statistikat tänavuse vastuvõtu
kohtaTänaseks on ����Ӱ�� Ülikooli esitatud 11 084 kandideerimisavaldust.
Bakalaureuseõppesse on tänaseks esitatud 8668 avaldust. Populaarseimad
erialad on: riigiteadused (kokku 948 avaldust, konkurss ühele tasuta
kohale on 36,88), õigusteadus (kokku 864 avaldust, konkurss ühele tasuta
kohale on 129,75), inglise keel ja kultuur (kokku 458 avaldust, konkurss
ühele tasuta kohale on 23,35) alushariduse pedagoog (kokku 354 avaldust,
konkurss ühele tasuta kohale on 9,09) ning kehakultuur.(kokku 290
avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on 5,86). Kõige suurema konkursiga
bakalaureuseõppe erialad on: õigusteadus (129,75), riigiteadused (36,88)
ning inglise keel ja kultuur (23,35).Magistriõppesse on esitatud 2037
avaldust. Populaarseimad erialad on: õigusteadus (kokku 106 avaldust,
konkurss ühele tasuta kohale on 12,8), kirjalik tõlge (kokku 103
avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on 4,35), eripedagoog-nõustaja
(kokku 96 avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on 10), sotsiaaltöö
(kokku 73 avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on 4,15) ja andragoogika
(kokku 67 avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on 6). Kõige suurema
konkursiga magistriõppe õppekavad on: keeletoimetaja (21,5),
kommunikatsioon (16,5) ja õigusteadus (12,8).Doktoriõppesse on esitatud
166 avaldust. Populaarseimad doktorikavad on: riigi- ja poliitikateadused
(kokku 34 avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on 20), kultuuride
uuringud (kokku 30 avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on 9),
kasvatusteadused (kokku 24 avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on
4,25), ajalugu (kokku 16 avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on 8),
ökoloogia (kokku 16 avaldust, konkurss ühele tasuta kohale on 4,5).
Kõige suurema konkursiga doktoriõppe õppekavad on:  riigi- ja
poliitikateadused (20), kultuuride uuringud (9) ja ajalugu (8).