Värske artiklikogumik analüüsib Eesti Vabariigi poliitikat ja valitsemist
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kirjastusel ilmus artiklikogu "Eesti poliitika javalitsemine 1991–2011", mille on koostanud Raivo Vetik. Raamat onpühendatud Eesti poliitika ja riigivalitsemise arengule viimasepaarikümne aasta jooksul demokraatiale omaste institutsioonide jatoimijate kujunemise, vastastikuse kohanemise ja sobiva tasakaalu otsimisevõtmes.
Eesti demokratiseerumist analüüsitakse kogumikus laiemas
postkommunistlike riikide arengu kontekstis, vaadeldes muuhulgas Euroopa
Liiduga ühinemisprotsessi mõju Eesti poliitikale. Tegemist on
interdistsiplinaarse käsitlusega, politoloogia ja avaliku halduse kõrval
sisaldab analüüs ka ajalooteaduse ning tuleviku-uuringute
perspektiive.Raamatus näidatakse, et peale demokraatia formaalsete
institutsioonide ülesehitamist on kesksed poliitika toimimise probleemid
olnud seotud demokraatia kvaliteedi, kodanikuühiskonna toimimise,
ühiskonna ja riigi vahekordade ning üleilmastumise mõjudega.Tartu
Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp märkis, et värske
kogumik annab suurepärase, põhjaliku ja mitmekülgse ülevaate taastatud
Eesti Vabariigi poliitika ja riigivalitsemise arengust. "Autoriteks on
juhtivad eesti teadlased, kes ühendavad oma analüüsi teoreetilise
raamistikuga, mille keskne mõiste on demokratiseerumine. Võrdlus teiste
postkommunistlike Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võimaldab hinnata Eesti
edu. Raamat pakkub kasuliku mõtteainet Eesti riigi tuleviku jaoks," leidis
Kasekamp."Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011" koondab Leif Kalevi,
Erik Tergi, Marek Tamme, Raivo Vetiku, Georg Sootla, Külli Sarapuu, Tõnis
Saartsi, Rein Ruutsoo, Liana Roosmaa, Tiina Randma-Liivi, Sulev
Mäeltsemehe, Sulev Lääne, Ott Lume ja Rainer Katteli artiklid. Autorid
loodavad, et pakutav ülevaatlik käsitlus aitab kaasa Eesti poliitika
seniste saavutuste ja kitsaskohtade sügavamale mõtestamisele, mis on
oluline nii avalikus debatis kui poliitika kujundamisel.Raamat ilmus TLÜ
Kirjastuse sarjas Acta Socialia.Lisainfo: http://www.tlupress.com/ või
www.facebook.com/tlupress
postkommunistlike riikide arengu kontekstis, vaadeldes muuhulgas Euroopa
Liiduga ühinemisprotsessi mõju Eesti poliitikale. Tegemist on
interdistsiplinaarse käsitlusega, politoloogia ja avaliku halduse kõrval
sisaldab analüüs ka ajalooteaduse ning tuleviku-uuringute
perspektiive.Raamatus näidatakse, et peale demokraatia formaalsete
institutsioonide ülesehitamist on kesksed poliitika toimimise probleemid
olnud seotud demokraatia kvaliteedi, kodanikuühiskonna toimimise,
ühiskonna ja riigi vahekordade ning üleilmastumise mõjudega.Tartu
Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp märkis, et värske
kogumik annab suurepärase, põhjaliku ja mitmekülgse ülevaate taastatud
Eesti Vabariigi poliitika ja riigivalitsemise arengust. "Autoriteks on
juhtivad eesti teadlased, kes ühendavad oma analüüsi teoreetilise
raamistikuga, mille keskne mõiste on demokratiseerumine. Võrdlus teiste
postkommunistlike Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võimaldab hinnata Eesti
edu. Raamat pakkub kasuliku mõtteainet Eesti riigi tuleviku jaoks," leidis
Kasekamp."Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011" koondab Leif Kalevi,
Erik Tergi, Marek Tamme, Raivo Vetiku, Georg Sootla, Külli Sarapuu, Tõnis
Saartsi, Rein Ruutsoo, Liana Roosmaa, Tiina Randma-Liivi, Sulev
Mäeltsemehe, Sulev Lääne, Ott Lume ja Rainer Katteli artiklid. Autorid
loodavad, et pakutav ülevaatlik käsitlus aitab kaasa Eesti poliitika
seniste saavutuste ja kitsaskohtade sügavamale mõtestamisele, mis on
oluline nii avalikus debatis kui poliitika kujundamisel.Raamat ilmus TLÜ
Kirjastuse sarjas Acta Socialia.Lisainfo: http://www.tlupress.com/ või
www.facebook.com/tlupress