Valmib õigusalane vaade immuniseerimispassile
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli teadlaste eestvedamisel valmib globaalse digitaalsete inimõiguste võrgustiku GDHRNet uuring COVID-19 immuniseerimispassi loomisega seotud põhiõiguste aspektidest. See avaldatakse käesoleva nädala lõpul.
“Meie hinnangul on probleem õigusliku aluse puudumine, mille kaudu eraõiguslikele ettevõtetele saaks panna kohustuse nõuda Covid-19 passi juurdepääsu eeldusena nende pakutud teenustele,“ hindab digitaalsete inimõiguste võrgustiku juht, TLÜ inimõiguste professor Mart Susi. Süveneda võib vastuolu äriliste eesmärkide ja äritegevuses põhiõiguste austamise kohustuse vahel – esimene eesmärk prevaleerib ja teine marginaliseerub. „Välistada ei saa ka inimeste eraõiguslikku ja riiklikku profileerimist,“ hindab Susi.
Teema on praegu äärmiselt aktuaalne, sest koroonakriisist väljumiseks on oluline inimeste vaba liikumise ja reisimisvõimaluste kiire taastumine. Kui aga lennundusettevõtted ja riigid seavad selle eelduseks immuniseerimispassi olemasolu, võib see olla inimõiguste diskrimineerimine ning tõstatab palju küsimusi.
Uuringus esitatakse kuus soovitust Euroopa Liidu riikidele ja ühendusele üldiselt. „Nimetan siinkohal vajadust hoiduda siseriiklike regulatsioonide kiirest kehtestamisest, sest vastasel juhul võidakse jõuda õiguslike režiimide erinevusest tuleneva segaduseni Euroopa Liidus tervikuna,“ lausub Susi.
Uuringus osalesid 21 riigi teadlased, selle sissejuhatuse koostab teiste hulgas ka president Toomas Hendrik Ilves, kes juba varem liitus võrgustiku nõuandva koguga.
Teadlaste ühendus GDHRNet, mis aitab mõtestada digitaalseid inimõigusi ja töötada välja praktilisi lahendusi loodi. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli inimõiguste professor Mart Susi ettepanekul aastal 2020. Ãœhendus kaasab teadlasi ja praktikuid kõigist Euroopa Liidu riikidest.