Vabariigi Presidendi avaldus 2. mai 2007
Me suudame kokku leppida ühises tulevikus
Head kaasmaalased!
Soovin tänasel kevadpäeval rääkida teiega väga otsekoheselt.
Viimane nädal on tekitanud minus pettumustunde. Ma olen pettunud, et
Eestis leidub inimesi, kellel puudub austus ja lugupidamine oma
kaaskodanike vastu ning selle riigi ja ühiskonna suhtes, kus nad elavad.
Minu pettumust ei leevenda ka teadmine, et selliseid inimesi on
kokkuvõttes ju väga vähe, ja et nende tegevus on valdavalt kellegi poolt
provotseeritud või õhutatud.
Peame endale ausalt tunnistama, et tüliõhutajate eesmärk on alatu soov
– eestlased ja venelased ei tohiks omavahel hästi läbi saada. Aga
tüliõhutajad peavad pettuma, sest meie ei lase end tülli ajada. See on
parim võimalus näidata oma üleolekut neist, kes meiega manipuleerivad.
Ma tean, et meie riik on rikas nii tarkadest eestlastest kui ka tarkadest
venelastest, ning ma tean, et kumbki osa neist ei ole nii rumal, et lasta
ennast mõjutada hambututest tülinorijatest.
Paar päeva tagasi leidsin ühelt veebilehelt Eestis elava Maria nimelise
noore naise ülespandud Ӱ-teemalise fotorea, millel on väga täpne
pealkiri – „Me oleme venelased, aga meie kodumaa on Eesti”. Tänan,
Maria!
Vaadakem ausalt, enamus meie venekeelseid kaasmaalasi oli viimase nädala
ärevatel päevadel ja öödel Eestiga. Te olite meie kõigiga, korra ja
turvalisuse poolel, ning ma ütlen selle eest aitäh. Ärgem laskem end
eksitada ööhämaruses tegutsenud poerüüstajaist, kes oleks leidnud
võimaluse varguseks varem või hiljem. Nendega tegeleb väga tõhusalt
meie politsei ja kohus.
Viimastest päevadest on õppida kõigil, kes peavad Eestit armsaks.
Eestlastena peame mõistma, et NSV Liidu ajal Eestisse tulnud inimesed, kes
nüüd elavad Eesti Vabariigis, ning nende lapsed ja lapselapsed, on meie
kaasmaalased. Kutsun oma rahvuskaaslasi sellest väga selgelt aru saama.
Samuti kutsun ma kõiki kaasmaalasi Eesti riiki enda omaks pidama.
Tõde on lihtne: meie kõik, kes Eestis elame, jääme siia elama.
Hoolimata viimasest nädalast. Üheskoos. Kõrvuti.
Eestis elavad teised rahvad peavad mõistma ja tunnistama, et eestlastel on
omad ajaloolised ülimalt valusad kogemused elust möödunud sajandi kolme
järjestikuse okupatsiooni all. Meie kõik peame oskama näha ja mõista ka
teiste tragöödiaid. Kui me seda suudame, siis tean kindlalt, et oleme
võimelised kokku leppima ühises tulevikus.
Head kaasmaalased,
ma kutsun teid olema kõigutamatud, väärikad ja sõbralikud. Kui teil on
tunne, et ei saa alati üksteisest aru, siis rääkige omavahel. Me ei vaja
selles suhtlemises vahendajaid, kelle tegelik eesmärk on meid üksteise
vastu ässitada. Eesti riik räägib kõigiga, välja arvatud märatsejate
ja vaenu õhutajatega, kellega räägivad uurijad ja kohtunikud.
Andkem uus tähendus ilusale sõnale „naši”, „meie omad”, mida
täna kahjuks kasutatakse Kremli propagandas selleks, et külvata valeinfot
ja vaenu. Kõik need, kes Eestit enda riigiks peavad, on meie „naši”.
Just teile ma ütlen, et õppige eesti keelt, olge edukad, tundke rõõmu!
Ja riik aitab teid. Riigil on teie ees kohustused nagu ka teil on riigi ees
kohustused.
Pronkssõduri lugu on lõppenud. Pronkssõdur ja selle juurde maetud
langenute säilmed leiavad endale kalmistul uue väärika koha. Nüüd on
aeg lõpetada sõjaohvrite mälestuse kasutamine poliitilistel või muudel
sobimatutel eesmärkidel.
Eesti on vaba ja demokraatlik maa. Eesti valitsuse otsuseid võib alati
kritiseerida ja vaidlustada seaduslikul teel. Küll aga luban presidendina,
et ka edaspidi tõrjutakse ilma kõhkluseta kõik katsed astuda
ebaseaduslikult välja Eesti Vabariigi vastu. Eesti riik oskab endast lugu
pidada ja ei salli nüüd ega edaspidi enda vastu suunatud rünnakuid.
Lõpetuseks pöördun Eesti naabri Venemaa poole ning ütlen selgelt –
püüdke jääda tsiviliseerituks! Euroopas pole kombeks nõuda
suveräänse riigi demokraatlikult valitud valitsuse tagasiastumist.
Euroopas pole kombeks korraldada riigiasutuste arvutitest küberrünnakuid
teise maa riigiasutuste vastu. Euroopas nagu mujal tsiviliseeritud maailmas
ei arvata, et Viini konventsiooni võib rikkuda kui tegemist on piisavalt
väikese riigi saatkonnaga.
Euroopas on kombeks, et erimeelsusi, mida riikide vahel ikka juhtub,
lahendavad diplomaadid ja poliitikud ning neid ei lahendata tänavatel ega
arvutisõjas. Sel moel käitub riik kusagil mujal, aga mitte Euroopas.
Edastas:
Kristel Peterson
presidendi kantselei
Soovin tänasel kevadpäeval rääkida teiega väga otsekoheselt.
Viimane nädal on tekitanud minus pettumustunde. Ma olen pettunud, et
Eestis leidub inimesi, kellel puudub austus ja lugupidamine oma
kaaskodanike vastu ning selle riigi ja ühiskonna suhtes, kus nad elavad.
Minu pettumust ei leevenda ka teadmine, et selliseid inimesi on
kokkuvõttes ju väga vähe, ja et nende tegevus on valdavalt kellegi poolt
provotseeritud või õhutatud.
Peame endale ausalt tunnistama, et tüliõhutajate eesmärk on alatu soov
– eestlased ja venelased ei tohiks omavahel hästi läbi saada. Aga
tüliõhutajad peavad pettuma, sest meie ei lase end tülli ajada. See on
parim võimalus näidata oma üleolekut neist, kes meiega manipuleerivad.
Ma tean, et meie riik on rikas nii tarkadest eestlastest kui ka tarkadest
venelastest, ning ma tean, et kumbki osa neist ei ole nii rumal, et lasta
ennast mõjutada hambututest tülinorijatest.
Paar päeva tagasi leidsin ühelt veebilehelt Eestis elava Maria nimelise
noore naise ülespandud Ӱ-teemalise fotorea, millel on väga täpne
pealkiri – „Me oleme venelased, aga meie kodumaa on Eesti”. Tänan,
Maria!
Vaadakem ausalt, enamus meie venekeelseid kaasmaalasi oli viimase nädala
ärevatel päevadel ja öödel Eestiga. Te olite meie kõigiga, korra ja
turvalisuse poolel, ning ma ütlen selle eest aitäh. Ärgem laskem end
eksitada ööhämaruses tegutsenud poerüüstajaist, kes oleks leidnud
võimaluse varguseks varem või hiljem. Nendega tegeleb väga tõhusalt
meie politsei ja kohus.
Viimastest päevadest on õppida kõigil, kes peavad Eestit armsaks.
Eestlastena peame mõistma, et NSV Liidu ajal Eestisse tulnud inimesed, kes
nüüd elavad Eesti Vabariigis, ning nende lapsed ja lapselapsed, on meie
kaasmaalased. Kutsun oma rahvuskaaslasi sellest väga selgelt aru saama.
Samuti kutsun ma kõiki kaasmaalasi Eesti riiki enda omaks pidama.
Tõde on lihtne: meie kõik, kes Eestis elame, jääme siia elama.
Hoolimata viimasest nädalast. Üheskoos. Kõrvuti.
Eestis elavad teised rahvad peavad mõistma ja tunnistama, et eestlastel on
omad ajaloolised ülimalt valusad kogemused elust möödunud sajandi kolme
järjestikuse okupatsiooni all. Meie kõik peame oskama näha ja mõista ka
teiste tragöödiaid. Kui me seda suudame, siis tean kindlalt, et oleme
võimelised kokku leppima ühises tulevikus.
Head kaasmaalased,
ma kutsun teid olema kõigutamatud, väärikad ja sõbralikud. Kui teil on
tunne, et ei saa alati üksteisest aru, siis rääkige omavahel. Me ei vaja
selles suhtlemises vahendajaid, kelle tegelik eesmärk on meid üksteise
vastu ässitada. Eesti riik räägib kõigiga, välja arvatud märatsejate
ja vaenu õhutajatega, kellega räägivad uurijad ja kohtunikud.
Andkem uus tähendus ilusale sõnale „naši”, „meie omad”, mida
täna kahjuks kasutatakse Kremli propagandas selleks, et külvata valeinfot
ja vaenu. Kõik need, kes Eestit enda riigiks peavad, on meie „naši”.
Just teile ma ütlen, et õppige eesti keelt, olge edukad, tundke rõõmu!
Ja riik aitab teid. Riigil on teie ees kohustused nagu ka teil on riigi ees
kohustused.
Pronkssõduri lugu on lõppenud. Pronkssõdur ja selle juurde maetud
langenute säilmed leiavad endale kalmistul uue väärika koha. Nüüd on
aeg lõpetada sõjaohvrite mälestuse kasutamine poliitilistel või muudel
sobimatutel eesmärkidel.
Eesti on vaba ja demokraatlik maa. Eesti valitsuse otsuseid võib alati
kritiseerida ja vaidlustada seaduslikul teel. Küll aga luban presidendina,
et ka edaspidi tõrjutakse ilma kõhkluseta kõik katsed astuda
ebaseaduslikult välja Eesti Vabariigi vastu. Eesti riik oskab endast lugu
pidada ja ei salli nüüd ega edaspidi enda vastu suunatud rünnakuid.
Lõpetuseks pöördun Eesti naabri Venemaa poole ning ütlen selgelt –
püüdke jääda tsiviliseerituks! Euroopas pole kombeks nõuda
suveräänse riigi demokraatlikult valitud valitsuse tagasiastumist.
Euroopas pole kombeks korraldada riigiasutuste arvutitest küberrünnakuid
teise maa riigiasutuste vastu. Euroopas nagu mujal tsiviliseeritud maailmas
ei arvata, et Viini konventsiooni võib rikkuda kui tegemist on piisavalt
väikese riigi saatkonnaga.
Euroopas on kombeks, et erimeelsusi, mida riikide vahel ikka juhtub,
lahendavad diplomaadid ja poliitikud ning neid ei lahendata tänavatel ega
arvutisõjas. Sel moel käitub riik kusagil mujal, aga mitte Euroopas.
Edastas:
Kristel Peterson
presidendi kantselei