Uute õppekavade avamine kahekordistas välismaalaste huvi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli vastu
Eile keskööl lõppes vastuvõtt ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli, ühtekokku esitati 11296 avaldust. Tänavu kandideerib ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kraadiõppesse ka 168välismaalast. Võrreldes eelmise aastaga on välismaalastest kandidaatidearv üle kahe korra kasvanud, see on tingitud peamiselt uuterahvusvaheliste õppekavade avamisest. Kõige enam avaldusiväliskandidaatidelt tuli uutele ingliskeelsetele Liberal Artsõppekavadele ja õigusteaduse valdkonna õ±è±è±ð°ì²¹±¹²¹»å±ð±ô±ð.
„Rahvusvahelistumine ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis on üha
hoogustumas ning see kajastub ka tänavustes välistudengite poolt
esitatud avalduste arvus. Avaldusi on praeguse hetke seisuga meile esitanud
168 välismaalast, neist 120 esitasid kvalifitseeruva avalduse. Võrreldes
eelmise aastaga on avalduste arv hüppeliselt kasvanud – eelmisel aastal
esitas avalduse 70 kandidaati, neist 42 avaldused kvalifitseerusid. Nii
avalduste üldarvu kui ka kvalifitseeruvate avalduste arvu kasv näitab, et
väliskandidaadid on ühelt poolt üha rohkem huvitatud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
pakutavast kõrgharidusest, teiselt poolt aga näitavad kvalifitseeruvad
avaldused ka välismaalaste teadlikumat valikut oma õppimissoovide
osas,“ tutvustas tänavust avalduste seisu vastuvõtuspetsialist Maarja
Liht.Bakalaureuseõppes osutusid väliskandidaatide seas kõige
populaarsemaks erialadeks käesolevast sügisest avatavad Liberal Arts
süsteemi järgivad interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused ning
interdistsiplinaarsed humanitaarteadused, meedia (TV/audiovisuaalne meedia)
ning sügisest ka ingliskeelsetena avatavad õigusteaduse ning õiguse ja
juhtimise õppekavad. Magistriõppes on välisriikide kandidaatide seas
kõige populaarsemad õppekavad rahvusvahelised suhted, filmikunst ja
sügisest avatav kommunikatsioonijuhtimine. Doktoriõppes tuli enam
avaldusi välisriikidest riigi- ja poliitikateaduste doktorikavale ning
lingvistika doktorikavale.Ãœhtekokku esitasid avaldusi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli
31 välisriigi kandidaadid, kõige enam kandidaate on Soomest (32),
Venemaalt (15), Lätist (12), USAst (10) ning Hiinast (6).
Eksootilisematest riikidest kandidaadid on pärit näiteks Colombiast,
Jaapanist, Hongkongist, Venetsueelast, Pakistanist, Marokost, Iraanist ning
Kamerunist. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rahvusvahelistele õppekavadele kandideerivad
ka sajad eestlased – ühtekokku esitati neile õppekavadele 409 avaldust.
Kõige enam avaldusi esitasid eestlased bakalaureuseõppes meedia
õppekavale (191 avaldust), Liberal Arts õppekavadele (16 avaldust) ning
õiguse ja juhtimise õppekavale (21 avaldust). Magistriõppes huvitas
rahvusvahelistest õppekavadest eestlasi kõige enam sügisest avatav
kommunikatsioonijuhtimise õppekava (64 avaldust) filmikunsti õppekava (61
avaldust) ning rahvusvaheliste suhete õppekava (19 avaldust). „Eestlaste
suur huvi rahvusvaheliste õppekavade vastu näitab, et kõrgharidusreformi
ette valmistades peab hoolikalt kaaluma, kas vahetegemine riigikeelsetel ja
ingliskeelsetel õppekavadel on põhjendatud. Neil õppekavadel õpivad
Eesti üliõpilased, kes oma omandatud teadmistega hiljem meie ühiskonda
panustavad. Kui riiklik rahastamine sõltub hariduse kvaliteedist, siis ei
tohi välistada rahvusvahelisi õppekavasid, mille lõpetanud omavad
lisakompetentse,“ sõnas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli akadeemiline prorektor Priit
Reiska.Vastuvõtu lõpuks esitati ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli 11 296
kandideerimisavaldust, bakalaureuseõppesse 8876, magistriõppesse 2034,
doktoriõppesse 185 ning rakenduskõrghariduse õppekavadele 204 avaldust.
Kõige enam avaldusi kõikide ülikooli õppekavade lõikes saabus
riigiteaduste, õigusteaduse ning inglise keele ja kultuuri
bakalaureusetaseme õppekavadele, suurim konkurss ühele tasuta kohale oli
õigusteaduse, riigiteaduste ning ajakirjanduse bakalaureusetaseme
õ±è±è±ð°ì²¹±¹²¹»å±ð±ô±ð.
hoogustumas ning see kajastub ka tänavustes välistudengite poolt
esitatud avalduste arvus. Avaldusi on praeguse hetke seisuga meile esitanud
168 välismaalast, neist 120 esitasid kvalifitseeruva avalduse. Võrreldes
eelmise aastaga on avalduste arv hüppeliselt kasvanud – eelmisel aastal
esitas avalduse 70 kandidaati, neist 42 avaldused kvalifitseerusid. Nii
avalduste üldarvu kui ka kvalifitseeruvate avalduste arvu kasv näitab, et
väliskandidaadid on ühelt poolt üha rohkem huvitatud ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
pakutavast kõrgharidusest, teiselt poolt aga näitavad kvalifitseeruvad
avaldused ka välismaalaste teadlikumat valikut oma õppimissoovide
osas,“ tutvustas tänavust avalduste seisu vastuvõtuspetsialist Maarja
Liht.Bakalaureuseõppes osutusid väliskandidaatide seas kõige
populaarsemaks erialadeks käesolevast sügisest avatavad Liberal Arts
süsteemi järgivad interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused ning
interdistsiplinaarsed humanitaarteadused, meedia (TV/audiovisuaalne meedia)
ning sügisest ka ingliskeelsetena avatavad õigusteaduse ning õiguse ja
juhtimise õppekavad. Magistriõppes on välisriikide kandidaatide seas
kõige populaarsemad õppekavad rahvusvahelised suhted, filmikunst ja
sügisest avatav kommunikatsioonijuhtimine. Doktoriõppes tuli enam
avaldusi välisriikidest riigi- ja poliitikateaduste doktorikavale ning
lingvistika doktorikavale.Ãœhtekokku esitasid avaldusi ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli
31 välisriigi kandidaadid, kõige enam kandidaate on Soomest (32),
Venemaalt (15), Lätist (12), USAst (10) ning Hiinast (6).
Eksootilisematest riikidest kandidaadid on pärit näiteks Colombiast,
Jaapanist, Hongkongist, Venetsueelast, Pakistanist, Marokost, Iraanist ning
Kamerunist. ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli rahvusvahelistele õppekavadele kandideerivad
ka sajad eestlased – ühtekokku esitati neile õppekavadele 409 avaldust.
Kõige enam avaldusi esitasid eestlased bakalaureuseõppes meedia
õppekavale (191 avaldust), Liberal Arts õppekavadele (16 avaldust) ning
õiguse ja juhtimise õppekavale (21 avaldust). Magistriõppes huvitas
rahvusvahelistest õppekavadest eestlasi kõige enam sügisest avatav
kommunikatsioonijuhtimise õppekava (64 avaldust) filmikunsti õppekava (61
avaldust) ning rahvusvaheliste suhete õppekava (19 avaldust). „Eestlaste
suur huvi rahvusvaheliste õppekavade vastu näitab, et kõrgharidusreformi
ette valmistades peab hoolikalt kaaluma, kas vahetegemine riigikeelsetel ja
ingliskeelsetel õppekavadel on põhjendatud. Neil õppekavadel õpivad
Eesti üliõpilased, kes oma omandatud teadmistega hiljem meie ühiskonda
panustavad. Kui riiklik rahastamine sõltub hariduse kvaliteedist, siis ei
tohi välistada rahvusvahelisi õppekavasid, mille lõpetanud omavad
lisakompetentse,“ sõnas ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli akadeemiline prorektor Priit
Reiska.Vastuvõtu lõpuks esitati ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli 11 296
kandideerimisavaldust, bakalaureuseõppesse 8876, magistriõppesse 2034,
doktoriõppesse 185 ning rakenduskõrghariduse õppekavadele 204 avaldust.
Kõige enam avaldusi kõikide ülikooli õppekavade lõikes saabus
riigiteaduste, õigusteaduse ning inglise keele ja kultuuri
bakalaureusetaseme õppekavadele, suurim konkurss ühele tasuta kohale oli
õigusteaduse, riigiteaduste ning ajakirjanduse bakalaureusetaseme
õ±è±è±ð°ì²¹±¹²¹»å±ð±ô±ð.