Uuest aastast on Ӱ Ülikoolis teaduskondade asemel instituudid
Koos uue aasta saabumisega uuenes Ӱ Ülikooli akadeemilineorganisatsioon. Teaduskonnad muutusid instituutideks, mõned seni suurtestruktuuriüksuste küljes tegutsenud üksused iseseisvusid ning mõnedsarnaste tegevusvaldkondadega struktuurüksused ühinesid.
Vanade struktuuriüksuste baasil alustasid 2008. aastal Ӱ Ülikooli
koosseisus tegevust Eesti Keele ja Kultuuri Instituut, Germaani-Romaani
Keelte ja Kultuuride Instituut, Informaatika Instituut, Infoteaduste
Instituut, Kasvatusteaduste Instituut, Kunstide Instituut, Matemaatika ja
Loodusteaduste Instituut, Psühholoogia Instituut, Riigiteaduste Instituut,
Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut, Sotsiaaltöö Instituut ning
Terviseteaduste ja Spordi Instituut. Ühtekokku on uuest aastast Ӱ
Ülikooli koosseisus 21 struktuuriüksust, kus tegeletakse õppe- ja
ٱܲöö.
Struktuurimuudatuse tekitas vajadus ühtlustada Ӱ Ülikooli
akadeemilist organisatsiooni ning madaldada hierarhiat neis kohtades, kus
võimalik. Rektor Rein Raua sõnul võidavad muudatusest nii töötajad kui
ka üliõpilased: ülikoolis töötavatel inimestel on nüüd rohkem
võimalusi rääkida kaasa oma tegevuse korraldamisel, üliõpilastel aga
on väiksemates üksustes lihtsam lahendada oma probleeme ning olla
kaasatud.
Rein Raud ütles, et 2007. aasta kevadel anti võimalus moodustada
iseseisev struktuuriüksus kõikidele Ӱ Ülikooli üksustele, kus
olid täidetud järgmised tingimused: „Nad peaksid teostama vähemalt
ühte 3+2 õppekava. Teiseks, nad peaksid osalema vähemalt ühe
doktoriõppekava täitmises. See doktoriõppekava ei pea tingimata olema
neil enda oma, kuid nende kanda peab olema selles mõni vastutuslõik. Ja
kolmandaks, nendes peaks töötama nii palju inimesi, et põhimõtteliselt
oleks võimalik luua sinna sihtfinantseerimise tingimustele vastav
ܳܰü.”
Struktuurimuudatuse kinnitas Ӱ Ülikooli senat 12. novembril 2007,
sellele järgnesid uute instituutide direktorite valimised. Direktoriteks
võisid kandideerida vähemalt doktorikraadiga inimesed, keda said seada
üles instituutide töötajad ning rektor. Direktoreid valisid instituutide
liikmetest moodustunud valimiskogud. Direktori ametiaja pikkus on kuni 5
aastat. Instituutides, kus direktor osutus mittevalituks, määras rektor
direktori kohusetäitja ametisse kuni 2-ks aastaks.
Uued instituudid, nende eelkäijad ning instituutide uued direktorid
Eesti Keele ja Kultuuri Instituut moodustati eesti filoloogia osakonna
baasil. Instituudi direktori kohuseid asus täitma eesti keele ja soome
keele (võõrkeeltena) õppetooli dotsent Mart Rannut.
#MartRc081bd421541decddc690ff0e93acb8f.jpg#
Mart Rannut (sünd. 1959) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1998.
aastast. Ta on Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutajaliige, Eesti
Piibliseltsi juhatuse liige ning osaleb Rahvusvahelise
Keeleõigusakadeemia, Emakeele Seltsi ja Eesti Inimõiguste Instituudi
töös. Tema teadustööde uurimisteemad on keelepoliitika ja -korraldus,
eesti keele kui teise keele spetsiifika, foneetilised
interferentsinähtused, keelemetoodika alus- ja alghariduses, keelelised ja
kultuurilised inimõigused ning kultuuridevaheline kommunikatsioon, tema
viimase teadusprojekti sisuks on Ӱ põhikooliõpilaste kodukeele
uurimine. Mart Rannut kaitses doktorikraadi 1998. aastal Tartu ÜǴDZ.
Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut moodustati germaani-romaani
filoloogia osakonna, anglistika ja romanistika õppetoolide ning
tõlkekoolituskeskuse liitumise tulemusena. Instituudi direktoriks valiti
inglise keele professor ja senine germaani-romaani filoloogia osakonna
juhataja Suliko Liiv.
#Sulikf4f2bdf5375974d71266a9ac2ae2f503.JPG#
Suliko Liiv (sünd. 1953) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1976.
aastast. Aastatel 1986–1989 oli ta keeleteaduskonna dekaan ning
2004–2007 täitis ta filoloogiateaduskonna dekaani kohuseid. Tema
teadustöö uurimisvaldkonnad on eesti-inglise võrdlev keeleteadus,
kultuuridevaheline kommunikatsioon, võõrkeele õpetamise metoodika ja
leksikograafia. Lisaks 31 aastat kestnud võõrfiloloogide õpetamisele on
ta aktiivselt osalenud ka Eesti hariduselu, eelkõige võõrkeelepoliitika
kujundamisel. 1987. aastal käivitus tema algatusel Ӱ Ülikoolis
prantsuse keele õpetamine. Eestile vajalike võõrkeeleoskajate
väljaselgitamise eesmärgil on ta osalenud Eesti tõlkijate ja tõlkide
koolituse hetkeseisu uuringus, viinud läbi Eesti võõrkeelealaseid
kaardistamisi (keeleõppe hetkeseisundi ja võõrkeeleõpetajate vajaduse
väljaselgitamine) ning samuti on ta inglise keele ainenõukogu liige.
Eesti Keelenõukogu liikmena on ta osalenud „Eesti keele arendamise
strateegia aastateks 2004–2010” koostamisel ning Eesti võõrkeelte
strateegia ja Euroopa keelemapi Eesti variandi väljatöötamisel. Ta on
Euroopa Nõukogu Nüüdiskeelte Keskuse Juhtimisnõukogu liige, kuulub
paljudesse rahvusvahelistesse ja Eesti teadusühingutesse ja -nõukogudesse
ning mitmetesse erialaorganisatsioonidesse. Suliko Liiv kaitses
filoloogiakandidaadi kraadi 1984. aastal Leningradi Pedagoogikaülikoolis.
Informaatika Instituut moodustati informaatikaosakonna baasil. Instituudi
direktori kohuseid asus täitma informaatikaprofessor ja senine
informaatikaosakonna juhataja Peeter Normak.
#Peete667507bc4c13ddde6db882df4f403b8a.jpg#
Peeter Normak (sünd. 1952) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1978.
aastast. Ta on Ӱ Ülikooli infotehnoloogia juhtimise ning
multimeediumi ja õpisüsteemide magistriõppekavade juht ning ajakirja
„Zentralblatt für Mathematik und Ihre Grenzgebiete” referent, samuti
MTÜ Euroscience Eesti juhatuse esimees, Ӱ Teadlaste Maja nõukogu
aseesimees, Eesti Teadlaste Liidu juhatuse liige, Eesti Matemaatika Seltsi
ja Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige ning Eesti esindaja EL „Haridus ja
Koolitus 2010” programmi IKT hariduse töörühmas. Aastatel 1996–2006
oli ta Ӱ Ülikooli teadus- ja arendusprorektor ning aastatel
2003–2006 Eesti Teadusfondi nõukogu liige. Teadustöid on ta teinud
algebraliste automaatide, e-õppe ja õppekavaarenduse valdkondades,
füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi kraadi kaitses ta 1982. aastal
Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus ÜǴDZ.
Infoteaduste Instituut moodustati infoteaduste osakonna baasil. Instituudi
direktoriks valiti raamatuteaduse õppetooli professor ja senine
infoteaduste osakonna juhataja Tiiu Reimo.
#TiiuRc625bea91c09b792a334e287fed22614.jpg#
Tiiu Reimo (sünd. 1953) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2003. aastast.
Aastatel 1976–2003 töötas ta Eesti Akadeemilises Raamatukogus (praegune
Ӱ Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), kus alates 1987. aastast
juhtis Baltika ja haruldaste raamatute osakonna tööd. Ta on ka
Põhjamaade, Baltimaade ja Venemaa Raamatuajaloo, Raamatukogude ja Lugemise
Ajaloo Võrgustiku (HIBOLIRE) juhatuse esimees, Eesti Raamatukoguhoidjate
Ühingu liige ning Raamatukoguhoidjate Kutseeksami Komisjoni esimees,
kuulub Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia 1918–1944
toimetuskolleegiumi ning on eelretsenseeritava raamatuteaduse ajakirja
„Knygotyra” toimetuse liige. Tema teadustööde uurimisteemad on Eesti
raamatu ajalugu ja dokumentaalse kultuuripärandi säilitamine. Tiiu Reimo
kaitses doktorikraadi 2001. aastal Ӱ ÜǴDZ.
Kasvatusteaduste Instituut moodustati samanimelise teaduskonna
ümbernimetamise tulemusena, üksusega liitus ka Haridusuuringute
Instituut. Kasvatusteaduste Instituudi direktoriks valiti loomepedagoogika
dotsent ja senine kunstide teaduskonna dekaan Rain Mikser.
#RainM339a8026255405b90d2c6d86e9209d80.jpg#
Rain Mikser (sünd. 1972) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2007.
aastast, enne seda töötas ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas
õppejõuna ning Kadrina Keskkoolis ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumis
õpetajana. Rain Mikser on Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi juhatuse
esimees, ajakirja „Haridus” eelretsenseeritava erinumbri peatoimetaja
ning eestikeelse haridussõnastiku koostamise komisjoni esimees.
Doktorikraadi kaitses 2006. aastal Turu Ülikoolis, tema töö pälvis
2007. aastal Eesti kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil parima
võõrkeeles publitseeritud doktoritöö preemia ning ka Turu Ülikool
valis tema töö parimate aasta jooksul kaitstud doktoritööde hulka.
Kunstide Instituut tekkis samanimelise teaduskonna ümbernimetamise
tulemusena. Instituudi direktori kohusetäitjana asub ametisse
rakendusloome osakonna dotsent Eha Rüütel.
#EhaRy1551d75548bdb8909d5dfec99cd2573e.JPG#
Eha Rüütel (sünd. 1956) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1989.
aastast. Ta on kunstiteraapiate õppekavade juht, Eesti Loovteraapiate
Ühingu aseesimees ning Ӱ Ülikooli esindaja Euroopa
Kunstiteraapiate Hariduse Konsortsiumis (ECArTE). Tema teadustööde
uurimisteemad on isiksuslike ja sotsiaalkultuuriliste tegurite roll
tervise kujunemisel (sh kehaimago ja kehakaaluga rahulolematuse
problemaatika), kunstide teraapiline rakendamine ning helimõjutuse
psühhofüsioloogiline toime. Eha Rüütel kaitses doktorikraadi 2004.
aastal Ӱ ÜǴDZ.
Psühholoogia Instituut moodustati psühholoogia osakonna ning reklaami ja
imagoloogia osakondade baasil. Instituudi direktoriks valiti
psühholoogiaprofessor ja senine sotsiaalteaduskonna dekaan Aleksander
Pulver.
#Aleks0dc631beb164918131673565f5b3fa8d.jpg#
Aleksander Pulver (sünd. 1956) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2000.
aastast, enne seda töötas ta psühholoogiaõppejõuna Tartu ÜǴDZ.
Ta kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse psühholoogia erialaliitudesse ja
võrgustikesse ning on Eesti Psühholoogide Liidu liige. Teadustöid teeb
ta psühholoogia valdkonnas, doktorikraadi kaitses ta 1995. aastal Tartu
ÜǴDZ.
Riigiteaduste Instituut moodustati riigiteaduste osakonna baasil.
Instituudi direktoriks valiti riigiteooria ja riigiõiguse dotsent ning
senine riigiteaduste osakonna juhataja Leif Kalev.
#LeifK7cc9debb995e7e8c66230175776b7ac9.jpg#
Leif Kalev (sünd. 1976) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2001. aastast.
Aastatel 1998–2001 töötas ta Eesti Üõ辱DzԻade Liidu juhatuse
esimehe ja avaliku poliitika tegevjuhina, aidates kaasa üliõpilaste
õppetoetuste kontseptsiooni väljatöötamisele, õppemaksulaenu idee
käivitumisele, üldise õppemaksu algatuste tõrjumisele, üliõpilastele
toimetulekutoetuste kättesaadavaks muutmisele, 1994–1999 ülikoolidesse
astunud üliõpilaste kaitseväeteenistusest vabastamisele, EÜL-i eelarve
mitmekordseks kasvamisele (700 000-lt kroonilt 5 000 000-le), selle
organisatsiooni töö tõhustamisele, strateegiate kujundamisele, oluliste
partneritega koostöö alustamisele jne. Aastatel 2001–2005 töötas ta
Ӱ Ülikooli moodustamise projektijuhina. Leif Kalev on ka Eesti
Sotsioloogide Liidu president, Nõmme Tee Seltsi juhatuse aseesimees,
Ӱ Ülikooli ametiühingu juhatuse aseesimees, Ӱ Ülikooli
Seltsi juhatuse liige ning MTÜ Roheline Kogukond juhatuse liige. Tema
teadustööde uurimisteemad on riigiteooria, kodakondsus,
ühiskonnateooria, poliitikasotsioloogia (kodakondsus, sotsiaalne kapital,
kolmas sektor ja kodanikeühiskond); doktorikraadi kaitses ta 2006. aastal
Ӱ ÜǴDZ.
Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut moodustati slaavi filoloogia osakonna
baasil. Instituudi direktoriks valiti slaavi filoloogia dotsent ja senine
slaavi filoloogia osakonna juhataja Aurika Meimre.
#Aurik640aedbf4fa9346260115c6ee2d2cd79.jpg#
Aurika Meimre (sünd. 1969) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1992.
aastast. Ta on Ӱ Ülikooli venekeelse ajakirjanduse eriala
õppekavade juht ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vene keele,
kirjanduse ja meediaõpetuse ainenõukogu liige, samuti kogumikesarja
„Space and Time in Literature and Art” rahvusvahelise
toimetuskolleegiumi ja rahvusvähemuste ajakirjanduse võrgustiku
„Mercator Media” liige ning „Balti Arhiivi” veebiversiooni Eesti
koordinaator ja toimetaja. Tema teadustööde uurimisteemad on vene
kultuuri ajalugu Eestis, 20. sajandi vene kirjandus, eesti kirjanduse
ajalugu, vene ajakirjanduse ajalugu ning vene ajakirjandus Eestis, hetkel
uurib ta vene kultuuritegelasi-suvitajaid, kes on külastanud Eestit.
Doktorikraadi kaitses ta 2002. aastal Ӱ ÜǴDZ.
Sotsiaaltöö Instituut moodustati sotsiaaltöö osakonna baasil.
Instituudi direktoriks valiti sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik.
#Lauri6061ca9a53c0c82c0f0cf44e2e0d1d76.jpg#
Lauri Leppik (sünd. 1964) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2007.
aastast. Aastatel 1995–1998 töötas ta Sotsiaalkindlustusametis nõuniku
ja peadirektori asetäitjana, 1999–2001 Sotsiaalministeeriumis nõunikuna
ning 2001–2006 Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS analüütikuna. Lauri
Leppik on Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee ning Euroopa Sotsiaalkindlustuse
Instituudi liige, samuti Eesti pere- ja sündivusuuringu teadusnõukogu
ning Statistikaameti sotsiaalstatistika teadusnõukogu liige. 2007. aastal
autasustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga Eesti
sotsiaalkindlustussüsteemi edendamise eest. Lauri Leppik kaitses
doktorikraadi 2006. aastal Ӱ ÜǴDZ.
Terviseteaduste ja Spordi Instituut tekkis samanimelise teaduskonna
ümbernimetamise tulemusena. Instituudi direktorina jätkab 1. septembril
2005 teaduskonna dekaani ametikohal tööd alustanud dotsent Kristjan Port.
#Krist5e13af677f3cfab27891f79c4c6f56b8.jpg#
Kristjan Port (sünd. 1960) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1984.
aastast. Ta on ka Eesti Olümpiakomitee Treenerite Kutsekvalifikatsiooni
komisjoni esimees, SA Eesti Antidoping nõukogu liige, Curonia Research OÜ
juhatuse liige, Euroopa telemeditsiini töörühma liige, Ӱ Ülikool
senati esimees, „International Journal of Sports Medicine” toimetuse
retsensent ning Raadio 2 saate „Portaal” toimetaja. Tema teadustööde
uurimisteemad on sporditeadus (töövõime analüüs, töövõime
taastamine ja arendamine) ning terviseuuringutega seotud uuringud, näiteks
biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia,
rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatika (telemeditsiin, kaughoole,
bioinformaatika). Kristjan Port kaitses bioloogiakandidaadi kraadi
füsioloogia erialal 1990. aastal Tartu ÜǴDZ.
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut moodustati matemaatika,
loodusteaduste ja tööõpetuse osakondade baasil. Kuni 18. jaanuarini
täidab direktori kohuseid matemaatilise analüüsi professor ja senine
matemaatika-loodusteaduskonna dekaan Andi Kivinukk.
#AndiK7eede9d33e41f5f4f07b71b5a9be008c.jpg#
Andi Kivinukk (sünd. 1948) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1994.
aastast, varem töötas ta Ӱ Tehnikaülikoolis assistendi,
vanemõpetaja, vanemteaduri ja dotsendi ametikohtadel. Andi Kivinukk on
Eesti Matemaatika Seltsi liige ning ta on olnud ka Euroopa Insenerihariduse
Ühingu matemaatika töörühma korrespondent, Eesti Teadusfondi
matemaatikateaduste ekspert ning ajakirjade „Journal of Approximation
Theory“ ja „ETA Toimetused. Füüsika-matemaatika“ retsensent. Tema
teadustööde uurimisteemad on matemaatika valdkonnast: funktsioonide
lähendusteooria, valimridade teooria, lainekeste teooria, arvutusmeetodid
(funktsioonide lähendamine, kvadratuurvalemid, integraalvõrrandid). Ta
kaitses teadustekandidaadi kraadi 1975. aastal Tartu ÜǴDZ.
Ӱ Ülikooli akadeemilise organisatsiooni koosseisus jätkavad
senituntud struktuuriüksustest:
Ajaloo Instituut (direktor Magnus Ilmjärv);
Akadeemiline Raamatukogu (direktor Andres Kollist);
Balti Filmi- ja Meediakool (direktor professor Hagi Šein);
Eesti Demograafia Instituut (direktor professor Kalev Katus);
Eesti Humanitaarinstituut (direktor Hannes Palang) – 2008. aastal liitus
instituudiga ka Nüüdiskultuuri Uurimiskeskus;
Haapsalu Kolledž (direktor Eve Eisenschmidt);
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (direktor professor Raivo
Vetik) – 2008. aastal liitusid instituudiga ka sotsioloogia osakond,
ühiskonnateooria õppetool ning Kodanikuühiskonna Uurimis- ja
Arenduskeskus;
Rakvere Kolledž (direktor Kalle Karron);
Ökoloogia Instituut (direktor Mihkel Kangur).
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee
koosseisus tegevust Eesti Keele ja Kultuuri Instituut, Germaani-Romaani
Keelte ja Kultuuride Instituut, Informaatika Instituut, Infoteaduste
Instituut, Kasvatusteaduste Instituut, Kunstide Instituut, Matemaatika ja
Loodusteaduste Instituut, Psühholoogia Instituut, Riigiteaduste Instituut,
Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut, Sotsiaaltöö Instituut ning
Terviseteaduste ja Spordi Instituut. Ühtekokku on uuest aastast Ӱ
Ülikooli koosseisus 21 struktuuriüksust, kus tegeletakse õppe- ja
ٱܲöö.
Struktuurimuudatuse tekitas vajadus ühtlustada Ӱ Ülikooli
akadeemilist organisatsiooni ning madaldada hierarhiat neis kohtades, kus
võimalik. Rektor Rein Raua sõnul võidavad muudatusest nii töötajad kui
ka üliõpilased: ülikoolis töötavatel inimestel on nüüd rohkem
võimalusi rääkida kaasa oma tegevuse korraldamisel, üliõpilastel aga
on väiksemates üksustes lihtsam lahendada oma probleeme ning olla
kaasatud.
Rein Raud ütles, et 2007. aasta kevadel anti võimalus moodustada
iseseisev struktuuriüksus kõikidele Ӱ Ülikooli üksustele, kus
olid täidetud järgmised tingimused: „Nad peaksid teostama vähemalt
ühte 3+2 õppekava. Teiseks, nad peaksid osalema vähemalt ühe
doktoriõppekava täitmises. See doktoriõppekava ei pea tingimata olema
neil enda oma, kuid nende kanda peab olema selles mõni vastutuslõik. Ja
kolmandaks, nendes peaks töötama nii palju inimesi, et põhimõtteliselt
oleks võimalik luua sinna sihtfinantseerimise tingimustele vastav
ܳܰü.”
Struktuurimuudatuse kinnitas Ӱ Ülikooli senat 12. novembril 2007,
sellele järgnesid uute instituutide direktorite valimised. Direktoriteks
võisid kandideerida vähemalt doktorikraadiga inimesed, keda said seada
üles instituutide töötajad ning rektor. Direktoreid valisid instituutide
liikmetest moodustunud valimiskogud. Direktori ametiaja pikkus on kuni 5
aastat. Instituutides, kus direktor osutus mittevalituks, määras rektor
direktori kohusetäitja ametisse kuni 2-ks aastaks.
Uued instituudid, nende eelkäijad ning instituutide uued direktorid
Eesti Keele ja Kultuuri Instituut moodustati eesti filoloogia osakonna
baasil. Instituudi direktori kohuseid asus täitma eesti keele ja soome
keele (võõrkeeltena) õppetooli dotsent Mart Rannut.
#MartRc081bd421541decddc690ff0e93acb8f.jpg#
Mart Rannut (sünd. 1959) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1998.
aastast. Ta on Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutajaliige, Eesti
Piibliseltsi juhatuse liige ning osaleb Rahvusvahelise
Keeleõigusakadeemia, Emakeele Seltsi ja Eesti Inimõiguste Instituudi
töös. Tema teadustööde uurimisteemad on keelepoliitika ja -korraldus,
eesti keele kui teise keele spetsiifika, foneetilised
interferentsinähtused, keelemetoodika alus- ja alghariduses, keelelised ja
kultuurilised inimõigused ning kultuuridevaheline kommunikatsioon, tema
viimase teadusprojekti sisuks on Ӱ põhikooliõpilaste kodukeele
uurimine. Mart Rannut kaitses doktorikraadi 1998. aastal Tartu ÜǴDZ.
Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut moodustati germaani-romaani
filoloogia osakonna, anglistika ja romanistika õppetoolide ning
tõlkekoolituskeskuse liitumise tulemusena. Instituudi direktoriks valiti
inglise keele professor ja senine germaani-romaani filoloogia osakonna
juhataja Suliko Liiv.
#Sulikf4f2bdf5375974d71266a9ac2ae2f503.JPG#
Suliko Liiv (sünd. 1953) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1976.
aastast. Aastatel 1986–1989 oli ta keeleteaduskonna dekaan ning
2004–2007 täitis ta filoloogiateaduskonna dekaani kohuseid. Tema
teadustöö uurimisvaldkonnad on eesti-inglise võrdlev keeleteadus,
kultuuridevaheline kommunikatsioon, võõrkeele õpetamise metoodika ja
leksikograafia. Lisaks 31 aastat kestnud võõrfiloloogide õpetamisele on
ta aktiivselt osalenud ka Eesti hariduselu, eelkõige võõrkeelepoliitika
kujundamisel. 1987. aastal käivitus tema algatusel Ӱ Ülikoolis
prantsuse keele õpetamine. Eestile vajalike võõrkeeleoskajate
väljaselgitamise eesmärgil on ta osalenud Eesti tõlkijate ja tõlkide
koolituse hetkeseisu uuringus, viinud läbi Eesti võõrkeelealaseid
kaardistamisi (keeleõppe hetkeseisundi ja võõrkeeleõpetajate vajaduse
väljaselgitamine) ning samuti on ta inglise keele ainenõukogu liige.
Eesti Keelenõukogu liikmena on ta osalenud „Eesti keele arendamise
strateegia aastateks 2004–2010” koostamisel ning Eesti võõrkeelte
strateegia ja Euroopa keelemapi Eesti variandi väljatöötamisel. Ta on
Euroopa Nõukogu Nüüdiskeelte Keskuse Juhtimisnõukogu liige, kuulub
paljudesse rahvusvahelistesse ja Eesti teadusühingutesse ja -nõukogudesse
ning mitmetesse erialaorganisatsioonidesse. Suliko Liiv kaitses
filoloogiakandidaadi kraadi 1984. aastal Leningradi Pedagoogikaülikoolis.
Informaatika Instituut moodustati informaatikaosakonna baasil. Instituudi
direktori kohuseid asus täitma informaatikaprofessor ja senine
informaatikaosakonna juhataja Peeter Normak.
#Peete667507bc4c13ddde6db882df4f403b8a.jpg#
Peeter Normak (sünd. 1952) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1978.
aastast. Ta on Ӱ Ülikooli infotehnoloogia juhtimise ning
multimeediumi ja õpisüsteemide magistriõppekavade juht ning ajakirja
„Zentralblatt für Mathematik und Ihre Grenzgebiete” referent, samuti
MTÜ Euroscience Eesti juhatuse esimees, Ӱ Teadlaste Maja nõukogu
aseesimees, Eesti Teadlaste Liidu juhatuse liige, Eesti Matemaatika Seltsi
ja Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige ning Eesti esindaja EL „Haridus ja
Koolitus 2010” programmi IKT hariduse töörühmas. Aastatel 1996–2006
oli ta Ӱ Ülikooli teadus- ja arendusprorektor ning aastatel
2003–2006 Eesti Teadusfondi nõukogu liige. Teadustöid on ta teinud
algebraliste automaatide, e-õppe ja õppekavaarenduse valdkondades,
füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi kraadi kaitses ta 1982. aastal
Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus ÜǴDZ.
Infoteaduste Instituut moodustati infoteaduste osakonna baasil. Instituudi
direktoriks valiti raamatuteaduse õppetooli professor ja senine
infoteaduste osakonna juhataja Tiiu Reimo.
#TiiuRc625bea91c09b792a334e287fed22614.jpg#
Tiiu Reimo (sünd. 1953) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2003. aastast.
Aastatel 1976–2003 töötas ta Eesti Akadeemilises Raamatukogus (praegune
Ӱ Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), kus alates 1987. aastast
juhtis Baltika ja haruldaste raamatute osakonna tööd. Ta on ka
Põhjamaade, Baltimaade ja Venemaa Raamatuajaloo, Raamatukogude ja Lugemise
Ajaloo Võrgustiku (HIBOLIRE) juhatuse esimees, Eesti Raamatukoguhoidjate
Ühingu liige ning Raamatukoguhoidjate Kutseeksami Komisjoni esimees,
kuulub Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia 1918–1944
toimetuskolleegiumi ning on eelretsenseeritava raamatuteaduse ajakirja
„Knygotyra” toimetuse liige. Tema teadustööde uurimisteemad on Eesti
raamatu ajalugu ja dokumentaalse kultuuripärandi säilitamine. Tiiu Reimo
kaitses doktorikraadi 2001. aastal Ӱ ÜǴDZ.
Kasvatusteaduste Instituut moodustati samanimelise teaduskonna
ümbernimetamise tulemusena, üksusega liitus ka Haridusuuringute
Instituut. Kasvatusteaduste Instituudi direktoriks valiti loomepedagoogika
dotsent ja senine kunstide teaduskonna dekaan Rain Mikser.
#RainM339a8026255405b90d2c6d86e9209d80.jpg#
Rain Mikser (sünd. 1972) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2007.
aastast, enne seda töötas ta Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas
õppejõuna ning Kadrina Keskkoolis ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumis
õpetajana. Rain Mikser on Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi juhatuse
esimees, ajakirja „Haridus” eelretsenseeritava erinumbri peatoimetaja
ning eestikeelse haridussõnastiku koostamise komisjoni esimees.
Doktorikraadi kaitses 2006. aastal Turu Ülikoolis, tema töö pälvis
2007. aastal Eesti kasvatusteaduslike tööde riiklikul konkursil parima
võõrkeeles publitseeritud doktoritöö preemia ning ka Turu Ülikool
valis tema töö parimate aasta jooksul kaitstud doktoritööde hulka.
Kunstide Instituut tekkis samanimelise teaduskonna ümbernimetamise
tulemusena. Instituudi direktori kohusetäitjana asub ametisse
rakendusloome osakonna dotsent Eha Rüütel.
#EhaRy1551d75548bdb8909d5dfec99cd2573e.JPG#
Eha Rüütel (sünd. 1956) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1989.
aastast. Ta on kunstiteraapiate õppekavade juht, Eesti Loovteraapiate
Ühingu aseesimees ning Ӱ Ülikooli esindaja Euroopa
Kunstiteraapiate Hariduse Konsortsiumis (ECArTE). Tema teadustööde
uurimisteemad on isiksuslike ja sotsiaalkultuuriliste tegurite roll
tervise kujunemisel (sh kehaimago ja kehakaaluga rahulolematuse
problemaatika), kunstide teraapiline rakendamine ning helimõjutuse
psühhofüsioloogiline toime. Eha Rüütel kaitses doktorikraadi 2004.
aastal Ӱ ÜǴDZ.
Psühholoogia Instituut moodustati psühholoogia osakonna ning reklaami ja
imagoloogia osakondade baasil. Instituudi direktoriks valiti
psühholoogiaprofessor ja senine sotsiaalteaduskonna dekaan Aleksander
Pulver.
#Aleks0dc631beb164918131673565f5b3fa8d.jpg#
Aleksander Pulver (sünd. 1956) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2000.
aastast, enne seda töötas ta psühholoogiaõppejõuna Tartu ÜǴDZ.
Ta kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse psühholoogia erialaliitudesse ja
võrgustikesse ning on Eesti Psühholoogide Liidu liige. Teadustöid teeb
ta psühholoogia valdkonnas, doktorikraadi kaitses ta 1995. aastal Tartu
ÜǴDZ.
Riigiteaduste Instituut moodustati riigiteaduste osakonna baasil.
Instituudi direktoriks valiti riigiteooria ja riigiõiguse dotsent ning
senine riigiteaduste osakonna juhataja Leif Kalev.
#LeifK7cc9debb995e7e8c66230175776b7ac9.jpg#
Leif Kalev (sünd. 1976) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2001. aastast.
Aastatel 1998–2001 töötas ta Eesti Üõ辱DzԻade Liidu juhatuse
esimehe ja avaliku poliitika tegevjuhina, aidates kaasa üliõpilaste
õppetoetuste kontseptsiooni väljatöötamisele, õppemaksulaenu idee
käivitumisele, üldise õppemaksu algatuste tõrjumisele, üliõpilastele
toimetulekutoetuste kättesaadavaks muutmisele, 1994–1999 ülikoolidesse
astunud üliõpilaste kaitseväeteenistusest vabastamisele, EÜL-i eelarve
mitmekordseks kasvamisele (700 000-lt kroonilt 5 000 000-le), selle
organisatsiooni töö tõhustamisele, strateegiate kujundamisele, oluliste
partneritega koostöö alustamisele jne. Aastatel 2001–2005 töötas ta
Ӱ Ülikooli moodustamise projektijuhina. Leif Kalev on ka Eesti
Sotsioloogide Liidu president, Nõmme Tee Seltsi juhatuse aseesimees,
Ӱ Ülikooli ametiühingu juhatuse aseesimees, Ӱ Ülikooli
Seltsi juhatuse liige ning MTÜ Roheline Kogukond juhatuse liige. Tema
teadustööde uurimisteemad on riigiteooria, kodakondsus,
ühiskonnateooria, poliitikasotsioloogia (kodakondsus, sotsiaalne kapital,
kolmas sektor ja kodanikeühiskond); doktorikraadi kaitses ta 2006. aastal
Ӱ ÜǴDZ.
Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituut moodustati slaavi filoloogia osakonna
baasil. Instituudi direktoriks valiti slaavi filoloogia dotsent ja senine
slaavi filoloogia osakonna juhataja Aurika Meimre.
#Aurik640aedbf4fa9346260115c6ee2d2cd79.jpg#
Aurika Meimre (sünd. 1969) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1992.
aastast. Ta on Ӱ Ülikooli venekeelse ajakirjanduse eriala
õppekavade juht ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vene keele,
kirjanduse ja meediaõpetuse ainenõukogu liige, samuti kogumikesarja
„Space and Time in Literature and Art” rahvusvahelise
toimetuskolleegiumi ja rahvusvähemuste ajakirjanduse võrgustiku
„Mercator Media” liige ning „Balti Arhiivi” veebiversiooni Eesti
koordinaator ja toimetaja. Tema teadustööde uurimisteemad on vene
kultuuri ajalugu Eestis, 20. sajandi vene kirjandus, eesti kirjanduse
ajalugu, vene ajakirjanduse ajalugu ning vene ajakirjandus Eestis, hetkel
uurib ta vene kultuuritegelasi-suvitajaid, kes on külastanud Eestit.
Doktorikraadi kaitses ta 2002. aastal Ӱ ÜǴDZ.
Sotsiaaltöö Instituut moodustati sotsiaaltöö osakonna baasil.
Instituudi direktoriks valiti sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik.
#Lauri6061ca9a53c0c82c0f0cf44e2e0d1d76.jpg#
Lauri Leppik (sünd. 1964) töötab Ӱ Ülikoolis alates 2007.
aastast. Aastatel 1995–1998 töötas ta Sotsiaalkindlustusametis nõuniku
ja peadirektori asetäitjana, 1999–2001 Sotsiaalministeeriumis nõunikuna
ning 2001–2006 Poliitikauuringute Keskuses PRAXIS analüütikuna. Lauri
Leppik on Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee ning Euroopa Sotsiaalkindlustuse
Instituudi liige, samuti Eesti pere- ja sündivusuuringu teadusnõukogu
ning Statistikaameti sotsiaalstatistika teadusnõukogu liige. 2007. aastal
autasustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga Eesti
sotsiaalkindlustussüsteemi edendamise eest. Lauri Leppik kaitses
doktorikraadi 2006. aastal Ӱ ÜǴDZ.
Terviseteaduste ja Spordi Instituut tekkis samanimelise teaduskonna
ümbernimetamise tulemusena. Instituudi direktorina jätkab 1. septembril
2005 teaduskonna dekaani ametikohal tööd alustanud dotsent Kristjan Port.
#Krist5e13af677f3cfab27891f79c4c6f56b8.jpg#
Kristjan Port (sünd. 1960) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1984.
aastast. Ta on ka Eesti Olümpiakomitee Treenerite Kutsekvalifikatsiooni
komisjoni esimees, SA Eesti Antidoping nõukogu liige, Curonia Research OÜ
juhatuse liige, Euroopa telemeditsiini töörühma liige, Ӱ Ülikool
senati esimees, „International Journal of Sports Medicine” toimetuse
retsensent ning Raadio 2 saate „Portaal” toimetaja. Tema teadustööde
uurimisteemad on sporditeadus (töövõime analüüs, töövõime
taastamine ja arendamine) ning terviseuuringutega seotud uuringud, näiteks
biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia,
rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatika (telemeditsiin, kaughoole,
bioinformaatika). Kristjan Port kaitses bioloogiakandidaadi kraadi
füsioloogia erialal 1990. aastal Tartu ÜǴDZ.
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut moodustati matemaatika,
loodusteaduste ja tööõpetuse osakondade baasil. Kuni 18. jaanuarini
täidab direktori kohuseid matemaatilise analüüsi professor ja senine
matemaatika-loodusteaduskonna dekaan Andi Kivinukk.
#AndiK7eede9d33e41f5f4f07b71b5a9be008c.jpg#
Andi Kivinukk (sünd. 1948) töötab Ӱ Ülikoolis alates 1994.
aastast, varem töötas ta Ӱ Tehnikaülikoolis assistendi,
vanemõpetaja, vanemteaduri ja dotsendi ametikohtadel. Andi Kivinukk on
Eesti Matemaatika Seltsi liige ning ta on olnud ka Euroopa Insenerihariduse
Ühingu matemaatika töörühma korrespondent, Eesti Teadusfondi
matemaatikateaduste ekspert ning ajakirjade „Journal of Approximation
Theory“ ja „ETA Toimetused. Füüsika-matemaatika“ retsensent. Tema
teadustööde uurimisteemad on matemaatika valdkonnast: funktsioonide
lähendusteooria, valimridade teooria, lainekeste teooria, arvutusmeetodid
(funktsioonide lähendamine, kvadratuurvalemid, integraalvõrrandid). Ta
kaitses teadustekandidaadi kraadi 1975. aastal Tartu ÜǴDZ.
Ӱ Ülikooli akadeemilise organisatsiooni koosseisus jätkavad
senituntud struktuuriüksustest:
Ajaloo Instituut (direktor Magnus Ilmjärv);
Akadeemiline Raamatukogu (direktor Andres Kollist);
Balti Filmi- ja Meediakool (direktor professor Hagi Šein);
Eesti Demograafia Instituut (direktor professor Kalev Katus);
Eesti Humanitaarinstituut (direktor Hannes Palang) – 2008. aastal liitus
instituudiga ka Nüüdiskultuuri Uurimiskeskus;
Haapsalu Kolledž (direktor Eve Eisenschmidt);
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut (direktor professor Raivo
Vetik) – 2008. aastal liitusid instituudiga ka sotsioloogia osakond,
ühiskonnateooria õppetool ning Kodanikuühiskonna Uurimis- ja
Arenduskeskus;
Rakvere Kolledž (direktor Kalle Karron);
Ökoloogia Instituut (direktor Mihkel Kangur).
Krista Männa
Ӱ Ülikooli pressiesindaja
640 9119, 515 6364
krista.manna@tlu.ee