Ülikoolil kolm uut professorit ja üks emeriitprofessor
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli senat valis esmaspäeval toimunud istungil kolm uutprofessorit ja ühe emeriitprofessori – alates 1. septembrist onkultuuriteooria professoriks Tiina Ann Kirss, üldkeeleteaduse professoriksAnna Verschik ja tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professoriksErik Terk. Samuti anti praegusele Kasvatusteaduste Instituudi algõpetuseprofessor Leida Taltsile emeriitprofessori nimetus.
Tiina Ann Kirsi akadeemilise tegevuse lõviosa on toimunud Põhja-Ameerika
ülikoolides (University of Michigan Ann Arboris, Wesleyan College`is,
Mercer University`s, ja University of Torontos). Ta kaitses doktoritöö
University of Michigan Ann Arboris, dissertatsioon keskendus 20. sajandi
eesti kirjanduse (Kross, Luik, Rummo, Alliksaar) võrdlevale käsitlemisele
tekstidega Euroopa kirjandusest (Jünger, Coetzee, C. Wolf, Mrožek,
Ionesco jt). Seejärel jätkas Tiina Ann Kirss tööd Mercer University
interdistsiplinaarsete teaduste osakonnas, arendades muuhulgas välja ka
sealse naisajaloo-kirjandusteaduse ning soouurimusliku teooria õppekava.
Hiljem asus Tiina Ann Kirss tööle University of Torontosse, kus tema
peamiseks uurimisvaldkonnaks oli eestlaste elulugude kogumine ning
eluloolise materjali interdistsiplinaarne analüüs. Seminaride,
konverentside ning artiklite kaudu arendas ta koostööd Eesti
Kirjandusmuuseumi ning Tartu Ülikooli uurijatega aastatel 2000–2006,
uurimistöö huvikeskmes olid eestlaste Siberilood, soouurimuslikud
perspektiivid ning eetiliste raamistike konstrueerimine elulugude
analüüsimisel. Tema viimase seitsme aasta jooksul ilmunud
eluloouurimuslikud artiklid on keskendunud peamiselt traumale kui
teoreetilise paradigmale, „vaidlustatavale mälule“, mälukohordidele
(II maailmasõjas võidelnud, diasporaa, sõja ajal kasvanud lapsed,
Siberisse küüditatud), narratiivsusele, mälu ning ajaloo dialektikale,
soolistele aspektidele elulugude kirjutajate agentsuses ning mäletatud
maastikele. Alates 2006. aastast töötab Tiina Ann Kirss Tartu Ülikooli
eesti kirjanduse professorina, lugedes samaaegselt ka Tartu Ãœlikooli
Baltic Studies programmis inglisekeelseid loengukursusi eesti kirjandusest
Euroopa kontekstis. Tema praeguse uurimistöö keskmes on monograafia Jaan
Krossist. Tiina Ann Kirss asub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kultuuriteooria
professori kohale alates 1. septembrist 2010. Anna Verschik töötab
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis alates 2002. aastast, alates 2006. aastast eesti kui
võõrkeele ja sotsiolingvistika professorina. Lisaks on ta pidanud
arvukaid külalisloenguid ja -kursusi näiteks Vilniuses, Helsingis,
Bloomingtonis, Uppsalas, Helsingis, Riias jm. Ta on pidanud erinevaid
loenguid keeleteaduse alustest, keele variatiivsusest, keelesotsioloogiast
ja -poliitikast ning kontaktlingvistikast. Anna Verschik on korraldanud
magistrantidele ja doktorantidele temaatilisi koole, tihti koostöös Tartu
Ülikooli ja Soome doktorikoolide võrgustikuga LANGNET. Aastatel
2003–2008 oli Verschik Humanitaarteaduste doktorikooli juhataja,
nüüd jätkab Baltic Graduate Schooli lingvistika sektsiooni juhatajana.
Ta on andnud olulise panuse erinevatesse ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Eesti Keele ja
Kultuuri Instituudi ning Katariina Kolledži õppekavadesse, olles täna
ise nelja Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi õppekava juht. Anna Verschiku
teadustöö ja publikatsioonid keskenduvad kakskeelsusele, koodivahetusele,
konvergentsile ja keelkontaktidele. Ta on osalenud või osaleb kaheksas
uurimisprojektis ning on korraldanud rohkelt erinevaid teadusüritusi.
Samuti osaleb Anna Verschik arvukate teadusühingute töös, nõukogudes ja
toimetuskolleegiumites (nt Moutoni Applied Linguistic Review kolleegiumis,
Eesti keelenõukogus jm). Anna Verschiku juhendamisel on kaitstud üks
doktoritöö ja neli magistritööd, hetkel on juhendamisel viis
doktoritööd, neist kaks välisülikoolides (Helsingis ja Utrechtis). Anna
Verschik asub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli üldkeeleteaduse professori kohale alates
1. septembrist 2010.Erik Terk töötas aastatel 1978–1989 Eesti
Majandusjuhtide Instituudis, kus ta pidas loenguid juhtimisalase
otsustamise, rakendusliku süsteemanalüüsi ja strateegia teemadel.
Seejärel jätkas ta õppejõupraktikat nii mitmesuguste koolituskursuste
kui ülikoolide juures (EBS, Tartu Ãœlikool, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool). ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ülikoolis on Terk lugenud üliõpilastele loenguid eelkõige
majandusarengu üldprobleemide, strateegiakujundamise ja tuleviku-uuringute
teemadel. 1992. aastal asus Terk juhtima Eesti Tuleviku-uuringute
Instituuti, olles seotud erinevate tuleviku-uuringute, prognooside,
stsenaariumide, strateegiliste analüüside jms koostamisega. Ta on olnud
kaastegev näiteks Säästva Eesti, Eesti 2010, Eesti ruumilise arengu
baasdokumendi, ÌìÃÀÓ°ÊÓ pikaajalise arengustrateegia, Harjumaa
arengustsenaariumite, ÌìÃÀÓ°ÊÓ ja Helsingi integratsiooni stsenaariumite,
Läänemereruumi arengustsenaariumite ning teiste strateegiliste
dokumentide ettevalmistamisel. Terk kuulub ajakirja European Planning
Studies toimetuskolleegiumi ning on Rahvusvahelise Rakendusliku
Süsteemanalüüsi Instituudi nõukogu liige. Samuti osaleb ta Euroopa
tulevikuseire metodoloogia ja metoodika arendamisega tegelevate teadlaste
võrgustiku töös, arendades Eesti tuleviku-uurijate ja regionaalarengu
strateegiaga tegelevate teadlaste rahvusvahelisi kontakte. Erik Terk asub
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professori
kohale alates 1. septembrist 2010.Leida Talts töötab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
alates 1974. aastast. Kuni 1976. aastani töötas ta vanemõpetajana,
alates 1980. aastast dotsendina ning 1997. aastast professorina. 1976.
aastal asus Leida Talts juhatama algõpetuse kateedrit. Klassiõpetajate
koolitust kureeriva allüksuse juhina on ta tegutsenud tänaseks juba 34
aastat. Leida Taltsi peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud õpetaja
professionaalne areng, õpilaste väärtuskasvatus, lapse kasvukeskkond
ning mitmekultuurilisuse temaatika. Ta on juhtinud uurimisseminare
magistri- ja doktoriõppes ning erinevaid kursusi õpetajasuuna
üliõpilastele. Ajavahemikus 1997–2010 on tema juhendamisel kaitstud
üle saja magistri- ning kolm doktoritööd. Hetkel juhendab Leida Talts
seitset doktoranti. Aastate jooksul Leida Taltsi mitmel korral autasustatud
teaduspreemiate ja diplomitega kasvatusteaduste riiklikul konkursil eduka
esinemise eest (1997, 1998, 2005), samuti on ta pälvinud ülikoolisisese
parima võõrkeelse sotsiaalteaduste alase publikatsiooni preemia 2003.
aastal. Leida Taltsi on korduvalt esile tõstetud üliõpilastööde
juhendajana. Leida Taltsile omistatakse emeriitprofessori nimetus alates 1.
septembrist 2010.
ülikoolides (University of Michigan Ann Arboris, Wesleyan College`is,
Mercer University`s, ja University of Torontos). Ta kaitses doktoritöö
University of Michigan Ann Arboris, dissertatsioon keskendus 20. sajandi
eesti kirjanduse (Kross, Luik, Rummo, Alliksaar) võrdlevale käsitlemisele
tekstidega Euroopa kirjandusest (Jünger, Coetzee, C. Wolf, Mrožek,
Ionesco jt). Seejärel jätkas Tiina Ann Kirss tööd Mercer University
interdistsiplinaarsete teaduste osakonnas, arendades muuhulgas välja ka
sealse naisajaloo-kirjandusteaduse ning soouurimusliku teooria õppekava.
Hiljem asus Tiina Ann Kirss tööle University of Torontosse, kus tema
peamiseks uurimisvaldkonnaks oli eestlaste elulugude kogumine ning
eluloolise materjali interdistsiplinaarne analüüs. Seminaride,
konverentside ning artiklite kaudu arendas ta koostööd Eesti
Kirjandusmuuseumi ning Tartu Ülikooli uurijatega aastatel 2000–2006,
uurimistöö huvikeskmes olid eestlaste Siberilood, soouurimuslikud
perspektiivid ning eetiliste raamistike konstrueerimine elulugude
analüüsimisel. Tema viimase seitsme aasta jooksul ilmunud
eluloouurimuslikud artiklid on keskendunud peamiselt traumale kui
teoreetilise paradigmale, „vaidlustatavale mälule“, mälukohordidele
(II maailmasõjas võidelnud, diasporaa, sõja ajal kasvanud lapsed,
Siberisse küüditatud), narratiivsusele, mälu ning ajaloo dialektikale,
soolistele aspektidele elulugude kirjutajate agentsuses ning mäletatud
maastikele. Alates 2006. aastast töötab Tiina Ann Kirss Tartu Ülikooli
eesti kirjanduse professorina, lugedes samaaegselt ka Tartu Ãœlikooli
Baltic Studies programmis inglisekeelseid loengukursusi eesti kirjandusest
Euroopa kontekstis. Tema praeguse uurimistöö keskmes on monograafia Jaan
Krossist. Tiina Ann Kirss asub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli kultuuriteooria
professori kohale alates 1. septembrist 2010. Anna Verschik töötab
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis alates 2002. aastast, alates 2006. aastast eesti kui
võõrkeele ja sotsiolingvistika professorina. Lisaks on ta pidanud
arvukaid külalisloenguid ja -kursusi näiteks Vilniuses, Helsingis,
Bloomingtonis, Uppsalas, Helsingis, Riias jm. Ta on pidanud erinevaid
loenguid keeleteaduse alustest, keele variatiivsusest, keelesotsioloogiast
ja -poliitikast ning kontaktlingvistikast. Anna Verschik on korraldanud
magistrantidele ja doktorantidele temaatilisi koole, tihti koostöös Tartu
Ülikooli ja Soome doktorikoolide võrgustikuga LANGNET. Aastatel
2003–2008 oli Verschik Humanitaarteaduste doktorikooli juhataja,
nüüd jätkab Baltic Graduate Schooli lingvistika sektsiooni juhatajana.
Ta on andnud olulise panuse erinevatesse ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli Eesti Keele ja
Kultuuri Instituudi ning Katariina Kolledži õppekavadesse, olles täna
ise nelja Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi õppekava juht. Anna Verschiku
teadustöö ja publikatsioonid keskenduvad kakskeelsusele, koodivahetusele,
konvergentsile ja keelkontaktidele. Ta on osalenud või osaleb kaheksas
uurimisprojektis ning on korraldanud rohkelt erinevaid teadusüritusi.
Samuti osaleb Anna Verschik arvukate teadusühingute töös, nõukogudes ja
toimetuskolleegiumites (nt Moutoni Applied Linguistic Review kolleegiumis,
Eesti keelenõukogus jm). Anna Verschiku juhendamisel on kaitstud üks
doktoritöö ja neli magistritööd, hetkel on juhendamisel viis
doktoritööd, neist kaks välisülikoolides (Helsingis ja Utrechtis). Anna
Verschik asub ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli üldkeeleteaduse professori kohale alates
1. septembrist 2010.Erik Terk töötas aastatel 1978–1989 Eesti
Majandusjuhtide Instituudis, kus ta pidas loenguid juhtimisalase
otsustamise, rakendusliku süsteemanalüüsi ja strateegia teemadel.
Seejärel jätkas ta õppejõupraktikat nii mitmesuguste koolituskursuste
kui ülikoolide juures (EBS, Tartu Ãœlikool, ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikool). ÌìÃÀÓ°ÊÓ
Ülikoolis on Terk lugenud üliõpilastele loenguid eelkõige
majandusarengu üldprobleemide, strateegiakujundamise ja tuleviku-uuringute
teemadel. 1992. aastal asus Terk juhtima Eesti Tuleviku-uuringute
Instituuti, olles seotud erinevate tuleviku-uuringute, prognooside,
stsenaariumide, strateegiliste analüüside jms koostamisega. Ta on olnud
kaastegev näiteks Säästva Eesti, Eesti 2010, Eesti ruumilise arengu
baasdokumendi, ÌìÃÀÓ°ÊÓ pikaajalise arengustrateegia, Harjumaa
arengustsenaariumite, ÌìÃÀÓ°ÊÓ ja Helsingi integratsiooni stsenaariumite,
Läänemereruumi arengustsenaariumite ning teiste strateegiliste
dokumentide ettevalmistamisel. Terk kuulub ajakirja European Planning
Studies toimetuskolleegiumi ning on Rahvusvahelise Rakendusliku
Süsteemanalüüsi Instituudi nõukogu liige. Samuti osaleb ta Euroopa
tulevikuseire metodoloogia ja metoodika arendamisega tegelevate teadlaste
võrgustiku töös, arendades Eesti tuleviku-uurijate ja regionaalarengu
strateegiaga tegelevate teadlaste rahvusvahelisi kontakte. Erik Terk asub
ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professori
kohale alates 1. septembrist 2010.Leida Talts töötab ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikoolis
alates 1974. aastast. Kuni 1976. aastani töötas ta vanemõpetajana,
alates 1980. aastast dotsendina ning 1997. aastast professorina. 1976.
aastal asus Leida Talts juhatama algõpetuse kateedrit. Klassiõpetajate
koolitust kureeriva allüksuse juhina on ta tegutsenud tänaseks juba 34
aastat. Leida Taltsi peamisteks uurimisvaldkondadeks on olnud õpetaja
professionaalne areng, õpilaste väärtuskasvatus, lapse kasvukeskkond
ning mitmekultuurilisuse temaatika. Ta on juhtinud uurimisseminare
magistri- ja doktoriõppes ning erinevaid kursusi õpetajasuuna
üliõpilastele. Ajavahemikus 1997–2010 on tema juhendamisel kaitstud
üle saja magistri- ning kolm doktoritööd. Hetkel juhendab Leida Talts
seitset doktoranti. Aastate jooksul Leida Taltsi mitmel korral autasustatud
teaduspreemiate ja diplomitega kasvatusteaduste riiklikul konkursil eduka
esinemise eest (1997, 1998, 2005), samuti on ta pälvinud ülikoolisisese
parima võõrkeelse sotsiaalteaduste alase publikatsiooni preemia 2003.
aastal. Leida Taltsi on korduvalt esile tõstetud üliõpilastööde
juhendajana. Leida Taltsile omistatakse emeriitprofessori nimetus alates 1.
septembrist 2010.