ÌìÃÀÓ°ÊÓ

Kolmapäeval, 12. juunil korraldasid kolme Eesti ülikooli kolledžite juhid (Haapsalu, Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Rakvere ja Viljandi) seminari regionaalsete kolledžite rollist Eestis ühiskonnas ja kõrghariduses.

Aruteludes tuli esile vajadus senisest tegusama regionaalpoliitika järele ning regionaalsete kolledžite valmisolek ja võimekus kaasa rääkida. Esinejad tõid välja võimalused regionaalsete kolledžite kui seni alakasutatud ressursi paremaks kaasamiseks maakondlikes arendustegevustes. 

ÌìÃÀÓ°ÊÓ Ãœlikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt märkis, et on aeg tuua uuesti lauale ülikoolide rektorite ühiste kavatsuste leping aastast 2008, kus avalik-õiguslikud ülikoolid võtsid strateegiliseks eesmärgiks arendada koos välja kogu Eestit kattev regionaalsete pädevuskeskuste võrgustik, mida on vaja elukestva õppe ja piirkonna ettevõtluse hoogustamiseks. 

Kokkutulnud olid ühte meelt, et regionaalsete kolledžite edendamiseks on vaja haridus- ja teadusministeeriumi ning siseministeeriumi tihedat koostööd, samuti ülikoolide rektorite kokkuleppe uuendamist. Praegu tegelevad kolledžid maakondliku arendustööga õpperahade ja erinevate projektitoetuste abil. Selline lähenemine ja rahastus ei taga stabiilset arengut.

Seminaril osalesid lisaks emaülikoolide prorektoritele ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Siseministeeriumi ametnikele ka regionaalminister Siim Kiisler, riigikogu liikmed Aadu Must, Jaak Allik, Rein Aidma ja Neeme Suur. Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must väljendas komisjoni ootust sisenditele, mille alusel paremini suunata regionaalse kõrghariduse tegevusreegleid ja vajalikke riigieelarvelisi vahendeid. Riigikogu liikmed möönsid, et regionaalsetele kolledžite tegevus jääb mitme ministeeriumi vahele ning lähenemist kolledžitele peaks arutama valitsuse tasemel.

Teema vastu tundsid huvi ka maakondlike arenduskeskuste esindajad.

Lisainfo:
Triin Laasi, tel 53415118
triin.laasi@hk.tlu.ee

Anzori Barkalaja
anzori@ut.ee